Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

Maksim Morozov on KarS § 118 p 1 järgi süüdistatuna kohtu alla antud selles, et tema, 02.08.2009.a. kella 23:00 paiku, viibides Paldiskis Sadama 29 maja juures, lõi YL noaga rinna piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis põhjustas ohu kannatanu elule – lõikehaava rindkere eesseinas vasakul pool II roide kõrgusel, mis ulatus rinnaõõnde, ning mis tüsistus traumaatilise veririnnaga vasakul pool. Seega Maksim Morozov, tekitades tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, pani

toime raske tervisekahjustuse tekitamise, s o KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav M. Morozov end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et kannatanut ei ole kunagi näinud. 02.08.2009.a. oli ta Paldiskis. Kella 21-22 paiku ostsid poest pudeli viina ja läksid V Jurtšiku juurde. Seal jõid viina ära ja heitsid magama. Lahkus sealt järgmisel päeval. Kannatanu YLütluste kohaselt 02.08.09.a. nägi süüdistatavat peale seda kui oli saanud noalöögi. 02.08.09.a. tähistasid nad koos JS dessantväelaste päeva viimase elukoha lähedal aianduskrundil. Nad olid seal terve päeva ning tarvitati ka alkoholi. Sealt käis läbi rida inimesi, keda nad samuti kostitasid. RS oli seal mitu tundi ja jüi nendega, kuid kella 21.00 paiku ajasid nad RS ära. Kella 22.30 pöördus ta teeraja poole ning nägi RS koos valget särki kandva M. M enda poole tulemas. M. Morozov tõstis käe löögiks. Ta tõrjus paar lööki, kuis siis tundis, et lämbub. JS karjus hüsteeriliselt. Löögi hetkel seisis tema ees ainult M. Morozov ning M. Morozovist 2-3 sammu kaugusel seisis RS. Ta kukkus ning JS varjas teda karjus Kukkumise ajal nägi ta M. Morozovi nägi, mis jäi talle väga hästi meelde.. RS lõi korduvalt jalaga. Talle on tekitatud materiaalset kahju summas 13878 krooni, kuna saamata jäi töötasu. Mittevaralise kahju nõu 100 000 krooni. Ta viibis 6 päeva reanimatsioonis. Tunnistaja G. Stšasnõi ütluste kohaselt 02.08.09. oli väljakutse seoses kaklusega Paldiskisse. RS vehkis käega ja ütles, et teda peksti. Ta jättis RS ootama ja sõitis hoovidesse. Sündmuskohal olid 3 inimest. Kannatanu lebas maas, heledas särgis süüdistatav seisis. Kolmas mees, kes oli madrusesärgis, lebas kannatanul ja palus andeks. Kannatanu särk oli üles tiritud ja rind oli verine. Tuli kiirabi ja nad panid kannatanu kiirabisse. Tunnistaja RS ütluste kohaselt 02.08.09..a. kella 20-21 paiku kohtus ta kannatanuga juhuslikult 29 kvartalis JS maja juures. Ta jäi sinna 1-1,5 tunniks. Kannatanu lõi teda ilma põhjuseta ning ta kukkus. Kannatanu ja A. M hakkasid teda jalgadega peksma. Ta kaotas teadvuse ning kui hakkas teadvusele tulema, siis kuulis sõna nuga. Ta kuulis M. Morozovi häält, kes teda kaitses. Ta tõusis püsti ja nägi, et kannatanu on 3-4 meetri kaugusel pikali maas. JSil oli käes noataoline ese, võimalik, et kepp või pulk. Tema lahkus ja nägi ka turvatöötajat. Tunnistaja JSi ütluste kohaselt 02.08.09. oli YL tal Paldiskis külas. Lõuna ajal läksid välja hoovi, kus tähistasid dessantvägede päeva. See on üsna läbikäidav koht ning ligi astus palju inimesi ja nad pakkusid ka neile pitsi alkoholi. RS oli nendega sellel õhtul pikka aega, kuid nad ajasid ta ära. RS ei tahtnud minna ning nad tõukasid teda ja RS komistas aia otsa ning kukkus. Umbes pool tundi hiljem YL läks šašlõkki vaatama. Väljas oli juba pime, kuid nende silmad olid pimedusega harjunud ja nad nägid üksteist. Seltskonnas olid sellel ajal A. M , kannatanu ja tema. Lõkke juurest kostsid mingid hääled. Ta ei mäleta täpselt, kuna oli purjus. Ta läks lõkke juurde ning nägi, et YL lamas selili, rinna piirkonnas jooksis veri ja oli mingi vaht. YL ütles, et temaga on nüüd lõpp. Ta vaatas ainult kannatanut, vajutas haava käega kinni. Mingid jalad liikusid tema ümber, kui ta haava kinni hoidis. Tuli kiirabi ja ta aitas kannatanu autosse panna. Sündmuskohal oli ka turvateenistus. Kõige viimasena tuli politsei. Tema kandis sellel päeval madrusesärki. Tunnistaja A. M ütluste kohaselt 02.08.09.a. kohtus ta kannatanuga JS maja hoovis, kus nad võtsid viina ja üritasid šašlõkki teha. Kui juba pimenes läks kannatanu šašlõkki vaatama ca 10 kaugusele lauast. Kannatanu juurde tuli mingi inimene, kes kehaehituselt oli sarnane M. M ja nad rääkisid, kuid teised ei pööranud neile tähelepanu. Järsku ta nägi, et

kannatanu on pikali. Ta läks kannatanu juurde ja nägi, et kannatanu rinnal oli veri ja vaht. Ta kutsus kiirabi ja surus haava kinni. JS tegeles ka millegagi. RS oli ka varem JS maja juures, kuid läks ära, kui oli veel hämar. Rohkem ta RS ei näinud. Tunnistaja Y. K ütluste kohaselt 02.08. 2009.a. tuli otsima oma meest ja nägi, et kannatanu koos JS peksis R. S . Väljas oli juba pime. Ta püüdis RS ära viia, kuid teele jõudes keegi tuli ja RS rebis end lahti ja jooksis jälle kannatanu juurde. Tema jäi jalgrajale ca 20 m kaugusel ja kutsus RS . Ta kuulis karjeid, kuid ei tea, mis toimus, kuna jäi seisma teerajale. Sündmuskoha poolt jooksis tema juurde KI ja ütles, et on vaja kutsuda kiirabi ja politsei. Ta andis K Itelefoni, kes ka helistas. M. M ta seal ei näinud. Kõigepealt tuli Falck ning KI läks koos Falcki meestega sündmuskohale. K. I ja Falcki mees karjusid, et JS on nuga. Tunnistaja KI ütluste kohaselt nägi ta kannatanut 2009.a. dessantväelaste päeval. JS ja kannatanu jalutasid päeval mööda Paldiskit. Kella 22.00 paiku läks koeraga jalutama ja nägi, et JS oli mingite meestega, nad olid purjus ja lärmasid. Kannatanu kutsus ka teda lauda, kuid ta keeldus. Ta viis koera koju ja tuli uuesti välja ning kuulis karjumist. Ta läks tühermaale ja nägi, et kannatanu ja A. M peksid RS . Ta läks sinna neid lahutama ja R.S läks ära. Ta läks eemale, helistas ja kutsus politsei. Seejärel läks mingi naise juurde ja palus kutsuda kiirabi. Kõigepealt tuli turvatöötaja ja pärast politsei. Politsei kedagi kaklejatest kaasa ei viinud. Kannatanu viidi kiirabiga ära ning nad läksid laiali. Kui politsei tuli, siis tuli ka RS tagasi. Tunnistaja A. Š ütluste kohaselt on M. Morozov tema elukaaslane. 02.08.2009.a. oli ta koos M. M Paldiskis, kus ööbisid V. J juures. Kella 21.00 paiku läksid nad V. J juurde, kus mehed tarvitasid alkoholi ning kella 22.30 paiku läksid magama. Ta ärkas järgmisel hommikul kella 10.00 paiku. M. Morozov oli juba üleval. Kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 176 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt Y. L haigusloo andmetel ajavahemikus 03.-07.08.2009 tuvastatud järgmised tervisekahjustused: lõikehaav rindkere eesseinas vasakul pool II roide kõrgusel, mis tüsistus traumaatilise veririnnaga vasakul pool. Kaasuvana raske alkoholijoove. Lõikehaav võis olla tekitatud 02.08.2009.a. lõiketorkevahendiga, milleks võis olla nuga. Tervisekahjustus on eluohtlik /I kd, tl 95-97/. Kohus kuulanud ära kannatanu, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid leiab, et M. Morozovi süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud kannatanu ütlustega selle kohta, et peale seda, kui nad olid RSära ajanud ning tema läks hiljem grillpanni juurde, tuli RS tagasi koos M. Morozoviga. M. Morozov tõstis käe ning lõi tema suunas. Löömise hetkel oli tema ees ainult M. Morozov ning RS seisis süüdistatavast mitu sammu kaugemal. Peale lööki ta tundis, et lämbub ja hakkas kukkuma. Ta nägi selgesti M. Morozovi nägu ning see jäi talle meelde. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A. M e ütlused selle kohta, et lauast eemaldunud Y. L ́le lähenes mees, kes kehaehituselt sarnanes M. Morozoviga. Peale seda oli kannatanu maas pikali ja rinnust tuli verist vahtu. Tunnistaja JS seletab samuti, et kui ta jõudis lamava kannatanu juurde, kellel rinna piirkonnast jooksis veri, siis vaatas ta ainult kannatanut ja surus haava käega kinni, kuid ta nägi nende ümber liikumas veel mingeid jalgu. Kannatanu ütlusi selle kohta, et RS tuli tagasi koos M. Morozoviga kinnitavad ka tunnistaja G. S ütlused, kes nägi RS sündmuskoha lähedal, sündmuskohal lebas kannatanu ning heledas särgis süüdistatav seisis kannatanu lähedal. Kannatanu kohale kummardus madrusesärgis mees. Tunnistaja RS kinnitab samuti, et peale konflikti kuulis ta sündmuskohal M. Morozovi häält, kes teda kaitses ning nägi 3-4 m kaugusel lamamas

kannatanut. Kuna kannatanu ütluste kohaselt RS seisis M. Morozovist kaugemal, väljas oli pime, siis ei pruukinud JS ja A. M RS märgata. Ülaltoodud ütlustega on täielikult ümber lükatud süüdistatava M. Morozovi ütlused selle kohta, et ta ei viibinud sündmuskohal ning kohus ei arvesta neid tõendina, kuna need ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. M. Morozovi viibimist kella 23.00 ajal sündmuskohal ei välista ka tunnistaja A. Š ütlused, kes seletab, et V. J ja M. Morozov jõid ära pudeli viina ning kella 22.30 paiku läksid kõik magama. Tema ärkas järgmisel hommikul ning siis oli M. Morozov korteris. Seega ei tea tunnistaja, kas sellel ajal, kui tema magas, keegi lahkus korterist. Tunnistaja Y. K ja KI viibisid kaugemal ning neid näinud pimeduses toimuvat. Ülaltoodut arvesse võttes, on täielikult tõendamist leidnud, et Y. L ́le tekitas kehavigastuse M. Morozov. Kohtuarstliku ekspertiisiaktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega, mis võis olla tekitatud noaga. Kuna on leidnud tõendamist, et M. Morozov lõi kannatanut tahtlikult lõiketorkevahendiga elutähtsatesse organitesse - rindkere piirkonda - ning tekitas eluohtliku tervisekahjustuse, siis on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p1 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. M. Morozovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. M. Morozov on varem kriminaalkorras karistatud 5 korda, väärteokorras samuti korduvalt karistatud. Inkrimineeritava kuriteo pani toime katseajal. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kannatanu YL on esitanud tsiviilhagi materiaalse kahju hüvitamiseks 13 878 krooni, mille moodustab töövõimetuse ajal saamata jäänud töötasu ja mittemateriaalse kahju hüvitamiseks summas 100 000 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et süüdistatav tekitas Y. L ́le eluohtliku tervisekahjustuse, mida kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlused, isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastatud eksperdiarvamus (tl 95-97). Eeltoodud dokumentidega fikseeritud tervisekahjustus põhjustas kannatanule füüsilist valu ja ohu kannatanu elule, ta viibis suhteliselt pikka aega reaanimatsioonis, mistõttu on ilmne, et kahjustati ka kannatanu psüühilist heaolu. Kohus aktsepteerib seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema rikastumise allikas. Teiselt poolt mittemateriaalse kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks kantav märkimisväärse pingutuseta tema varalisele ja psüühilisele olukorrale. Eeltoodu alusel ning arvestades kohtupraktikat leiab kohus, et mõistlik summa mittevaralise kahju hüvitisena Y. L ́le on 50 000 krooni.

Tekitatud materiaalse kahju ulatus on tõendatud töövõimetuslehega ning palgatõenditega ning kuulub rahuldamisele.

Eha Popova Kohtunik

Urve Lepisto Rahvakohtunik

Heli Merimaa Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.