Kohtulahend

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14.septembril 2010, Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-07-2130

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Jane Oidsalu

Tõlk

Regina Laipea

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jane Pajus

Kriminaalasi

Süüdimõistetu O.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest otsustamine

Süüdimõistetu

vabastamise

O.S( ik: xxx; elukoht:.xxx, karistuse kestus – 11.12.2007-26.12.2011

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.3, maakohus Määras: Jätta O.S ennetähtaegselt vabastamata temale Viru Maakohtu Narva Kohtumaja poolt 23.03.2009 otsusega mõistetud ja sellele Viru Maakohtu 01.06.2010 määrusega KarS § 64 lg. 1 alusel kohaldatud liitkaristusest – nelja aasta ja 15 päevasest vangistusest. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHJENDID

O.S mõisteti süüdi Viru Maakohtu 23.03.2009 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9; § 199 lg 2 p 4; § 201 lg 2 p 1; § 209 lg 2 p 1; § 346; § 349 järgi ning karistati nelja aastase vangistusega. Viru Maakohtu määrusega 01.2010 asendati rahaline karistus summas 5700 krooni O.S-ile vangistusega, kohaldati Viru Maakohtu 23.03.2009 otsusega mõistetud

1 (2)

vangistuse liitmisel KarS § 64 lg. 1 ning määrati O.S-ile liitkaristuseks neli aastat ja 15 päeva vangistust. Karistuse kestus 11.12.2007-26.12.2011.Ennetähtaegse vanglast vabanemise võimaluse avanemine 21.08.2010. Tartu Vangla on esitanud kohtule O.S-i kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtuistungil oli prokurör seisukohal, et O.S-i ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Puuduvad materiaalsed eeldused tema vanglast vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 kohaselt kohus peab ennetähtaegse vabanemise arutamisel eelkõige lähtuma kuriteo toimepanemise asjaoludest, süüdimõistetu isikust, varasemast elukäiku arvestama, isiku käitumisest karistuse kandmise ajal, samuti arvestama tema elutingimusi ja neid tagajäri, mida võib kaasa tuua ennetähtaegne vanglast vabastamine. O.S on toime pannud röövimise, noa kasutamisega olles grupis, sissetungimisega; lisaks varguse, omastamise, kelmuse, dokumendi võltsimise, isikliku dokumendi kuritarvitamise. Seega on tegu raskete kuritegudega. Tartu Ringkonnakohus on rõhutanud 10.09.2010 määruses kriminaalasjas 1-09-16548, et isik, kes pani toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. O.S-i on karistatud kuus korda kriminaalkorras. Ta on toime pannud korduvalt vargusi, samuti vägivallaga seotud kuritegusid. Vabaduses oli temal narkosõltuvus; ta ei ole läbinud ühtki sotsiaalprogrammi, mis võiksid vähendada narkootikumidega seotud riske; seega püsib temapoolne oht narkootikumide tarvitamisele. O.S-i poolt viidatud elukoht xxx, kuhu ta vabanemisel asuks, on üle rahvastatud, ei sobi O.S-ile eluasemeks. Sellele on viidanud kriminaalhooldusosakond. O.S-i kontaktisik elukaaslane L. K. on narkosõltlane ning karistatud narkootikumide käitlemise eest, praegu kriminaalhooldusel. Seega L. K. ei ole suuteline mõjutama O.S-i narkootikumidest lõplikult võõrduma. O.S ei ole läbinud mingeid sotsiaal-või rehabiliteerimisprogramme, mis võiksid vähendada narkosõltuvusega seotud riske vabadusse saades. Tal puudub arvestav töökogemus, mis garanteeriks temale töökoha vabanemisel. Kriminaalhooldusosakonna poolt koostatud ettekandes peetakse tema töölesaamist autoremondilukksepana põhjendatult ebareaalseks. O.S-i suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid; ka tema lähedastel on narkootikumide tarbimise probleemid. O.S puudub tugiisik, kes aitaks temal vabaduses oma eluga toime tulla. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt 40 %. Lähtudes eeltoodud riskidest ei ole kohus veendunud, et O.S-i osas on maandatud riskid uute kuritegude vältimiseks tema poolt. Kuritegude eest tänaseks kantud karistuse pikkus ei ole selline, et täidetud oleks karistuse eesmärk. Jätta O.S ennetähtaegselt vabastamata temale Viru Maakohtu Narva Kohtumaja poolt 23.03.2009 otsusega mõistetud ja sellele Viru Maakohtu 01.06.2010 määrusega KarS § 64 lg. 1 alusel kohaldatud liitkaristusest – nelja aasta ja 15 päevasest vangistusest. Kohtunik :