Kohtulahend

R.I tunnistati viimati süüdi 28.04.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. Karistusaja algus 01.12.2009 ja lõpp 01.03.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.07.2010. Kinnipidamisasutusest R.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Viru Vanglas paikneb kinnipeetav vastuvõtuosakonnas, mistõttu ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetav ei tööta, ei õpi ega osale sotsiaalprogrammides. Vabanedes soovib elama asuda aadressile Kasemäe 11-45, Kunda. Isikul on 8 klassi haridust, kindel eriala puudub. Töökogemused on lühiajalised, enne vangistust töötas ametlikult xxx värvijana ning xxx transporttöölisena. Vabanemisjärgselt töökoht puudub- soovib töötada vaid kõrgelt tasustatud kohas. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid ligi 252740 krooni. Isik on alkoholiprobleemiga viibinud ravil xxxi haiglas. Kinnipeetav on kuritegevusega tegelenud 15 aastat, kolmel korral on ta olnud määratud kriminaalhooldusele, mille nõudeid ta rikkus. Kinnipeetavat saab hinnata kõrgohtlikuks avalikkuse suhtes, kuna ta varastas süstemaatiliselt, on kriminaalkorras karistatud 16 korral, kohe pärast vanglast vabanemist pani taas toime kuriteo, on mitu korda juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ja mitu korda hoidunud karistusest kõrvale. Isik ei väärtusta ühiskonnas üldtunnustatud norme ega ole valmis järgima seadusi. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta R.I tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt viibinud vangistuses ja kriminaalhooldusel, kuid ei ole siiani karistusest järeldusi teinud, et oma käitumist muuta. R.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukoht on olemas. Praegu ta töötab vanglas sööklas. Võlgnevusi on tal umbes 100000 krooni. tal on läbitud üks sotsiaalprogramm. Kaitsja toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Tingimused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Isikul on kindel elukoht, ta võib asuda tööle. Tal on läbitud üks sotsiaalprogramm. Tal töötab vanglas ja on vähendanud oma võlgnevuse suurust tunduvalt. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on varem kriminaalkorras 16 korda karistatud ja varem on olnud kriminaahoolduse all. Positiivseid tulemusi ei saabunud, ta pani katseajal toime uued kuriteod Suur tõenäosus, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et R.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kokku 16 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Enamus R.I poolt toime pandud kuriteod on varavastased, kuid on ka toime pannud avaliku korra raske rikkumise, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, 2(4)

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis kahel korral kehalise väärkohtlemise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise. Isikut on varem 1994 aastal vabastatud ennetähtaegselt vanglast ja kolmel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Viru Maakohtu 03.09.2008 kohtuotsusega mõisteti ta süüdikaristuse kandmisest kõrvalehoidumise eest ning karistati liitkaristusega 1 aasta 20 päeva vangistust. Vabanes vangistuse kandmisest 22.09.2009 ning uue, varavastase kuriteo pani toime juba 26.0927.09.2009. Viru Maakohtu 28.04.2010 kohtuotsusest (lk 15-17) on näha, et tegemist on 9 varguseepisoodiga ja kannatanutele tekitatud kahjud on märkimisväärsed (66204,40 krooni). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-11) on näha, et R.I on 10 korral väärteokorras karistatud, nendest 3 korral avaliku korra rikkumise eest, 1 korral võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest, 6 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused R.I puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Viru Vanglas töötanud, õppinud ei ole. Isikliku toimiku pinnalt ei ole tuvastatav, et kinnipüeetav oleks osalenud sotsiaalprogrammides. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab R.I-le siiski enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Vähemalt vanglas viibides käitub ta seadusekuulekalt. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 10.08.2014. Vabanedes on R.I kindel elukoht aadressil xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava õele. Vabanedes ei ole R.I kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal pikaajaline töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Arvestades R.I poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles, on kohus seisukohal, et R.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Teda oli juba ühel korral ennetähtaegselt vabastatud, kuid jätkas süütegude toimepanemist ning kuritegelikku elu. Süüdimõistetu on olnud varem 3 korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta R.I-le piisavalt mõju. Alkoholi tarvitamine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samas on tal tasumata rahalisi nõudeid 100000 krooni, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

3(4)

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu R.I temale Viru Maakohtu 28.04.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige Nooremreferent

Kohtumäärus jõustus 28.09.2010 Nooremreferent

Liivi Õun

Liivi Õun

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.