1-09-4335/18 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.Harju Maakohtu 16.04.2009.a kohtuotsusega KarS § 263 p 1,21,3 järgi 5 kuu vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta 5 kuu vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks 30.11.2008.a. R.H kannab liitkaristust kokku 19 II astme kuriteo eest – 18 kuriteo eest KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja 1 kuriteo eest KarS § 263 p 1,21,3 järgi. 13.09.2010.a kohtuistungil avaldas R.H soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. R.H on talle karistuseks mõistetud 3 aastast 5 kuust vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast. Ka on R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata jätmise määruse jõustumisest möödunud vangistusseaduse § 76 lõikes 2 märgitud 6 kuud. 03.02.2010.a Harju Maakohtu määrusega jäeti R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata ja see määrus jõustus 19.02.2010.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 32-aastase R.H kuritegeliku käitumise aktiivsus on olunud kõrge – viimase 10 aasta jooksul on teda karistatud kokku 4-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ja sellest 10-st aastast 6 aastat kandis ta karistust raskete ja arvukate I ja II astme kuritegude toimepanemise eest - KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 143 lg 2 p 2, KrK § 140 lg 2 p 3, KrK § 141 lg 2 p 3 järgi. 6 aasta vangistuse kandmiselt vabanes R.H 29.09.2006.a pärast karistuse ärakandmist ja sellest 3 kuu möödudes pani 2007.a jaanuaris ja veebruaris toime 18 kelmust, milliste eest karistati 19.10.2007.a kohtuotsusega 3 aasta vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga ning sellel katsejal pani toime uue kuriteo, s.o KarS § 263 p 1,21,3 järgi kvalifitseeritava avaliku korra raske rikkumise.

Kinnipeetava iseloomustusse märgitu kohaselt on R.H tähtaegselt vangistusest vabanemise ajaks 29.04.2012.a. Käesolevaks ajaks on R.H ärakantud karistusaeg liiga lühike ja ebaproportsionaalne R.H poolt toimepanduga – kokku 19 kuritegu, neist 1 kannatanu suhtes julmal viisil (KarS § 263 p 1,21,3): • varjates sihilikult oma nägu jope kraega ja pähe tõmmatud kapuutsiga, võttis tervisekahjustamise tekitamise eesmärgil kaasa puidust lati ja sisenes kaupluse müügisaali, kus ründast puidust latiga müüjat, lõi müüjat mitmel korral, kuid kannatanu pani löökide tõrjumiseks käed ette; kui kannatanul õnnestus R.H tegevuse pärssimiseks temast kinni haarata, üritas R.H kannatanut jätkuvalt lüüa, mille tulemusena nad mõlemad kukkusid põrandale; põrandal R.H hammustas kannatanut mitmel korral kätest, rabeles ennast lahti ja põgenes. Selle avaliku korra raske rikkumise pani R.H toime katseajal. Edasiselt on R.H ennetähtaegselt vangistusest vabastamist võimalik menetleda veel ühel korral (vangistusseaduse § 76 lg 3) – käesoleva määruse jõustumisest 1 aasta möödudes. Arvestades R.H senist elukäiku, on temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk kõrge (vt selle kohta ka kriminaalhooldaja arvamuses sellekohaselt kajastatut). Uute kuritegude toimepanemise riske tõstvateks on alkoholi tarvitamine ja narkootikumide tarvitamine. Oma varasemas elus on R.H tarvitanud igapäevaselt narkootikume (heroiini) ja ka alkoholi. R.H ise avaldas 13.09.2010.a kohtuistungil kuritegude toimepanemise põhjuseks asjaolud, et ta ei suuda oma emotsioone kontrollida ja ei ole olnud kaine. Ka kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt lähtuvad R.H-st juhul, kui ta hakkab uuesti alkoholi ja narkootikume tarvitama, kõrged uute kuritegude toimepanemise riskid. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on R.H käitumises täheldada küll positiivseid muutusi, kuid minevikus omandatud ebaadekvaatsed oskused ja väärtushinnangud ei ole veel lõplikult kummutatud (teadlikult vahepeal eitanud kodukorda). Kohtu hinnangul on käesolevaks ajaks R.H käitumisest vangistuses avaldunud nii positiivset kui ka negatiivset. Positiivseks on, et R.H on vangistuses lõpetanud 9.klassi, on läbinud programmi „Viha juhtimine“, sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, osales abiisikuna Convictuse tugigrupis. Positiivseteks asjaoludeks on ka, et tal on vangistusest vabanemise järgselt olemas lähedaste toetus ning garanteeritud elu-ja töökoht. Negatiivseteks asjaoludeks vangistusest on järgmised asjaolud: • R.H on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus – 10.05.2010.a noomitus selle eest, et ei allunud korraldusele rivistuda õhtuseks loenduseks; • mais 2010 käitus Tallinna Vanglas vangla julgeolekut ohustavalt, mistõttu tema suhtes pärast Tartu Vanglasse saabumist 25.05.2010.a kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid; julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 14.07.2010.a seoses asjaolude äralangemisega; neist käeraudade kohaldamine lõpetati 07.06.2010.a, kuna selleks ajaks ei väljendanud R.H ennast enam teiste isikute suhtes agressiivse ja otseselt ohtlikuna.