Kriminaalasi nr 1-06-7208 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
09.septembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-06-7208
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Piret Juuse juuresolekul Leonora Nõmmik
Prokurör
Sergei Travnikov
Asja läbivaatamise kuupäev
09.09.2010 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Eduard Borodin ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eduard Borodin, isikukood 37104290245
Süüdimõistetu
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus
Jätta Eduard Borodin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 21.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Borodin ́i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eduard Borodin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.09.2006.a. kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistatud 4 aasta 12 päevase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 13.09.2004 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistetes liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 alusel karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse algus 04.01.2006 ja lõpp 03.01.2011. Kinnipidamisasutuses Eduard Borodini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama asuda oma vanematele kuuluvasse 3-toalisesse korterisse xxx, xxx. Enne vangistust töötas kinnipeetav nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Eduard Borodinil on kesk-eriharidus. Vangistuse ajal läbis Eduard Borodin keevitaja I ja II mooduli kursused. Ajavahemikus 09.01.2009-09.07.2009 töötas vanglas majandustöölisena. Läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“.
Enne vangistust on kinnipeetaval olnud probleeme narkootikumidega. Enamus toimepandud kuritegudest on seotud narkootikumide tarvitamise, käitlemise ja kaubitsemisega. Kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Viru Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Eduard Borodin ́i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on kolmandat korda kriminaalkorras karistatud. Eduard Borodin ́ile määratud katseajal sooritas isik uue narkootikumidega seotud kuriteo, mis iseloomustab tema suhtumist kriminaalhoolduslikku järelevalvesse. Arvestades isiku varasemat kuritegelikku minevikku ja asjaolu, et uue kuriteo riskifaktoriks on eelkõige majanduslik olukord ning võttes arvesse, et Eduard Borodin ́il puudub vabanedes garanteeritud töökoht, mis hoiaks isiku eemale ebaseaduslikust tulu teenimisest, ei pea kriminaalhooldusametnik võimalikuks tingimisi ennetähtaega vabastamise kohaldamist. Kriminaalhooldusametniku seisukohast lähtuvalt on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Karistusaja lõpuni jäänud aega tuleks kasutada omandamaks oskusi eluks ning toimetulekuks väljaspool kinnipidamisasutust seadust rikkumata. Eduard Borodin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Eduard Borodin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Eduard Borodin ́i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Eduard Borodin on kolm korda kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis hoiaks isiku eemale ebaseaduslikust tulu teenimisest. Peale seda arvestab kohus, et Eduard Borodin ́it on karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest. Isikul on probleeme narkootikumidega, mis on tõsiseks riskifaktoriks uue kuriteo sooritamisel. Kinnipeetava suhtlusringkonna kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad mõjutada tema käitumist. Arvestades, kuritegude korduvust, dünaamikat ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Eduard Borodin ́i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik
Loretta Pikma
Ärakiri õige Nooremreferent
Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/
Kohtumäärus jõustus 25.09.2010 Nooremreferent
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.