Ärakiri
Kohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus
07.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number
1-07-1406
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Leonora NÕMMIK
Prokurör
Kristiina ERTE
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid E.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks E.S sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 31.03.2007 ja lõpp 30.11.2011 Jätta E.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 17.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.04.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §73 lg.4, §74 lg.5, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 8 kuud alates 31.03.2007. Viru Ringkonnakohtu 22.06.2007 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 13 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osaleb vanglas alates 05.02.2010 riigikeele õppe algtaseme kursustel. Kinnipeetav ei ole täitnud individuaalses täitmiskavas püstitatud
eesmärke temast mittesõltuvatel põhjustel. Kinnipeetaval on puudulikud majandusliku toimetuleku oskused. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi kokku summas 43 362,44 krooni. Vangistuses toetab kinnipeetavat rahaliselt vend. Kinnipeetav on kergesti ärrituv, võib end väljendada agressiivselt nii verbaalselt kui füüsiliselt, on end vigastanud. Kinnipeetaval on nõrgad sotsiaalsed oskused, see ei võimalda tal erinevates olukordades adekvaatselt toime tulla. Vanglateenistuse ametnikke on kinnipeetav solvanud ja ähvardanud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib esimest korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on kinnipeetava puhul suur ja ta ei sobi ennetähtaegsele vabanemisele. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on jäänud üle ühe aasta. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetava kohta on koostatud kogu vangistuse aja jooksul 13 distsiplinaarrikkumist. Eelnevalt on kinnipeetavat samuti kriminaalkorras karistatud ning ta on olnud kriminaalhooldusel. Uue kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et mõistetud karistus tema puhul eesmärki ei täitnud. Samuti rikkus kinnipeetav katseajal lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega jätkab kinnipeetav hoolimata eelnevast karistusest kuritegelikku eluviisi. Kriminaalhooldus eeldab tugevat enesekontrolli ja distsipliinist kinnipidamist. Kui kinnipeetav ei suuda seda teha vangistuse tingimustes, siis puudub kriminaalhooldajal alus arvata, et ta suudab seda teha vabaduses. Riskide maandamiseks on kinnipeetaval soovituslik osaleda sotsiaalprogrammides 12 sammu, Convictus või Eluviisitreening. Kinnipeetaval on peale vabanemist võimalik asuda elama vanaema juurde. Maja on 2-korruseline, 4toaline ja üsna halvas seisus. Majas on toad mustad ja räpased, tubades on väga halb lehk, mis tuleb WC mustusest. Vanaema ja vanaisa on pensionärid, nende kuu sissetulek on umbes xxx krooni ja nad on andnud nõusoleku kinnipeetava enda juurde elama võtmiseks. Kinnipeetav on põhiharidusega ning eriala ja ametlikku tööstaaži ei oma. Seisuga 05.04.2010 puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetaval puudub ka sissekirjutus, ei saa ta ka vormistada endale sotsiaaltoetust. Kinnipeetava käitumist mõjutavad vabaduses järgmised asjaolud: kehtiv isikut tõendav dokument; elukoha olemasolu; kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid jätkas kuritegelikku eluviisi; kahel korral karistatud kriminaalkorras; enne vanglasse sattumist sooritas 7 väärtegu; kinnipeetava sotsiaalne võrgustik ei ole suuteline mõjutama tema käitumist; kinnipidamisasutuses ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi; uue kuriteo toimepanemise ohtu suurendab alkoholi ja narkootikumide tarvitamine; kinnipeetaval on suured rahalised nõuded; kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht; kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes; kinnipeetava konkurentsivõime tööjõuturul on madal. Maakohtu istung Kinnipeetav E.S taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav seletas, et on varem kriminaalhooldusel olnud, see ebaõnnestus. Samuti seletas kinnipeetav, et kavatseb vabanemise korral tööle minna, aitama peab vend, kes elab xxx Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske I astme kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Kuigi käesolevaks ajaks on kinnipeetav kandnud ära suurema osa talle mõistetud karistusest ja kanda on jäänud veel 1 aasta 3 kuud, leiab maakohus, et tema vabastamine vangistusest käesoleval ajal on ennatlik. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 30.11.2011 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 13 distsiplinaarkaristust, millest 3 on käesoleval ajal kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral käesoleval ajal oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uute kuritegude toimepanemise risk E.S-i poolt on jätkuvalt kõrge. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma vanavanemate juurde. Kuigi elukoht on kinnipeetavale garanteeritud ja see on antud asjas ainus positiivne asjaolu, tuleb silmas pidada ka kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses viidatud elamu seisukorrale. Maakohus leiab, et kinnipeetava vabanemine halvas seisus elamusse ei soodusta kinnipeetava resotsialiseerumist. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et kinnipeetav on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib ta toime panna uusi kuritegusid. Elamine oma pensionäridest vanavanemate kulul ei ole maakohtu arvates mõistlik. Kinnipeetava viide venna abile töökoha leidmisel xxx ei ole tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral mõeldav, kuna vastavalt käitumiskontrolli nõuetele on kinnipeetava alaliseks
elukohaks xxx. Kriminaalhoolduse menetlemine ei ole otstarbekas.
käigus
esimese
asjana
elukoha
vahetuse
Ülaltoodu alusel jätab maakohus taotluse rahuldamata ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
Anne PALMISTE Kohtunik
Ärakiri õige Nooremreferent
Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/
Kohtumäärus jõustus 25.09.2010 Nooremreferent
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.