Kriminaalasi nr 1-09-15379
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03.september 2010a Tartu kohtumajas
Kriminaalasja number
1-09-15379
Kohtunik
Ülle Raag
Kohtuistungi sekretär
Margit Veike
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi
Kriminaalasi
Süüdimõistetu D.K tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
D.K, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kaitsja: vandeadv.Nikolai Kõiv, Advokaadibüroo Nikolai Kõiv, Tallinna 2 Viljandi 71011.
Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 2, maakohus m ä ä r a s : Vabastada D.K temale Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2009.a. otsusega mõistetud karistuse 1(üks) aasta 7(seitse) kuud 9 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg.4 alusel määrata katseaeg 1 aasta. Määrata elektroonilise järelevalve tähtaeg 6 kuud. Kohustada D.K *it katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid:
Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 02.08.2010a esitanud Tartu Maakohtule D.K kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. D.K on süüdi mõistetud 20.10.2009a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-09-15379 KarS § 121 järgi ja karistuseks mõistetud liitkaristus 1 aasta 7 kuud 9 päeva vangistust. Liidetud karistus on mõistetud Tartu Maakohtu 29.06.2004.a. otsusega KarS § § 113, § 25 lg.2 alusel Karistusaja algus 20.10.2009a, karistusaja lõpp 17.07.2012a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et D.K on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja sotsiaalsete oskuste treeningprogrammi. Vangistuses olles on muutunud hoiakud ja näiteks suhted emaga paranenud. Tunnistab alkoholi liigtarvitamist ja on valmis iseseisvalt hakkama mittesaamisel liituda vastava tugigrupiga. Võimalus ennetähtaegselt vabaneda võib olla viimane, mistõttu vangla soovitab anda kinnipeetavale võimaluse vabaneda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab D.K ennetähtaegset vabastamist. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla võimaldaks karmistada liikumispiiranguid, saavutada stabiilset elukorraldust. Järelevalve motiveeriks vabanejat ennast rohkem
2 (3)
pingutama. Vabaduses sõpru ei ole. D.K asub elama ema juurde ja ema on lubanud poega toetada kui poeg püsib seaduse ja moraalse käitumise piirides. Kohtuistungil süüdimõistetu avaldas, et tal tuleb vabaduses hoiduda neist inimestest, kelle seltskonnas ta muutub vägivaldseks, vanade sõpradega enam ta niikuinii ei suhtle. D.K arvab ära tundvat, kellega ei tohi suhelda, ka praeguste vanglakaaslastega mitte. Prokurör vabastamist ei toeta. D.K on juba kord sama otsuse alusel karistuse kandmiselt vabastatud. Kaitsja toetab D.K ennetähtaegset vabastamist. Elektroonilise järelevalve tingimused on olemas ja kaitsja hinnangul ka vabastamist toetavaid asjaolusid on rohkem kui sellele vastu rääkivaid. Kohtu seisukohad D.K on süüdi tunnistatud ja karistatud teise astme kuriteo sooritamise eest: KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt pool mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. § 76 lg.1 p.1 järgi vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla alates 08.08.2010a. Kohus on seisukohal, et D.K vabastamine peaks toimuma pigem elektroonilise järelevalve alla kui ilma selleta. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.K on omandatud metallitööde tegemise oskusi, kuid koolitus on lõpuni läbimata ja tunnistus selle kohta puudub. Seetõttu peab kohus vajalikuks, et D.K asuks oma töö saamise väljavaateid parandama ja viiks lõpule eriala omandamise. D.K on ka varem omanud üsna püsivat töösuhet ja tööharjumuse säilitamiseks tuleb teha pingutusi – leida töökoht. Heaks eelduseks õiguskuulekale eluviisile on, et D.K on tema enda väitel suhted varasemate kaaslastega katkenud ja tal näib olevat õige arusaam, kuidas hoiduda suhtlemisest ebasoovitavate kaaslastega. Kuna ema on D.K seni toetanud ja toetus püsib seni kuni D.K käitub õiguskuulekalt ja moraalinormide piires, siis sellisele eeldusele tuginedes on lihtsam saavutada stabiilset elukorraldust. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja järelevalve all ja elektroonilise järelevalveseadme poolt kontrollitavates tingimustes tuleb D.K-le anda võimalus asuda realiseerima häid eeldusi seaduskuulekaks eluks. Tähtaegne vabanemine saabub mais 2011 ja siis ei ole kohtu vahendusel tingimuste esitamine enam võimalik. Kaitsja on esitanud taotluse tasu määramiseks ja kulutuste hüvitamiseks seoses sõiduga teises piirkonnas asuvast büroost. Kohus määrab tasu taotletud ulatuses.
Kohtunik Ülle Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.