Kohtulahend

hulka ja lugeda A.M-i kandmata karistuseks vangistus 11 kuud ja 28 päeva; lugeda A.M-ile karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 29. aprill 2009 ning tõkend vahistamine jätta A.M-ile endiseks; 1.2 tunnistada L.U süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega L.U-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29. juuni 2004 otsusega L.U-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 aasta 1 kuu 9 päeva võrra ning mõista L.U-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 7 kuud 9 päeva; lugeda L.U-le karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 20. oktoober 2009 ning tõkend vahistamine jätta L.U-le endiseks; 1.3 tunnistada V.Z süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 7 kuud ning tunnistada V.Z süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista V.Z-ile liitkaristus vangistusena 7 kuud; KarS § 65 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest vangistus 7 kuud ja Tartu Maakohtu 16.06.2009 otsusega mõistetud karistusest vangistuse 1 aasta 9 kuud 21 päeva kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista V.Z-ile liitkaristus vangistusena 1 aasta 9 kuud 21 päeva; Tartu Maakohtu 16.06.2009 otsusega V.Z-ile mõistetud karistusest kantud vangistus 4 kuud 3 päeva arvestada liitkaristusena mõistetud vangistusest maha ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 5 kuud 18 päeva; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 05.02.-15.06.2009, s.o 4 kuud 10 päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 1 kuu 8 päeva; lugeda V.Z-ile karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 20. oktoober 2009 ning tõkend vahistamine jätta V.Z-ile endiseks; 1.4 tunnistada A.T süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata A.T-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui A.T ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata A.T-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx ; tühistada A.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

a novembri kuust igakuise menetluskulu osa 650 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.3 V.Z-ilt riigi õigusabi tasu 930 krooni riigi kasuks; 2.2.4 A.T-lt sundraha 3262 krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 930 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4222.50 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a novembri kuust igakuise menetluskulu osa 360 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid DNA proovid hävitada; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Anu Rannaveskile 180 krooni ja Raul Tosmannile 180 krooni. Selgitused

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

16.06.2009.a. otsusega mõistetud karistusega, so vangistus 1 aasta 9 kuud ja 21 päeva. Tartu Maakohtu 16.06.2009.a. otsusega ärakantud karistus, so 4 kuud 3 päeva arvata liitkaristusest maha ja karistuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud 12 päeva; KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.02.2009-15.06.2009.a., so 4 kuud 10 päeva; ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 1 kuu ja 8 päeva; 4) A.T-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi vangistus 2 kuud; KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, määrata A.T-le katseaeg 18 kuud ning allutada ta KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx. A.M on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud vargusi, ajavahemikul 12.04.2009.a. kell 20:00 kuni 14.04.2009.a. kella 11:00 varastas Viljandi linnas Vabriku xx maja koridorist Jaanus Raidvälile kuulunud kollast värvi jalgratta „Trek“ väärtusega 3000 krooni. Ööl vastu 27.04.2009.a. tungis Viljandis Vabriku x-x korterisse ja varastas sealt Ene Kuusele (Kuusk) kuulunud muusikakeskuse LG väärtusega 2000 krooni. Ööl vastu 27.04.2009.a. tungis Viljandis Vabriku x hoovil Andrei Elisarele kuulunud sõiduautosse Seat reg. märgiga 721 BBK väärtusega 135 000 krooni ja varastas selle, et auto hiljem raha saamiseks maha müüa. Autoga sõitis ta ringi kuni 29.04.2009.a., mil ta politseitöötajate poolt kinni peeti. 29.04.2009.a. kella 13:00 paiku Viljandimaal Viiratsi vallas Verilaske külas tungis akna eemaldamise teel sisse xxxxxxx xxxx elumajja, kust varastas toiduaineid, majapidamisvahendeid ja sülearvuti ML. Vargusega põhjustas ta Guido Pärnakule varalist kahju 9006 krooni. A.M-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Veel süüdistatakse A.M selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, laenas 2009.a. märtsi lõpus ühel päeval Viljandi linnas Riia mnt xx-xx Margo Maarjakõivult mängukonsooli Playstation 2 väärtusega 3500 krooni ja 6 CD mängudega väärtusega kokku 3000 krooni ning pidi need 01.aprillil 2009.a. tagastama, kuid seda ta ei teinud, vaid pantis 14.aprillil 2009.a. Margo Maarjakõivule kuuluva mängukonsooli Playstation 2 koos 6 mänguga 800 krooni eest OÜ-le Viljandi pant. A.M-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena, mis oli toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt. L.U on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 05.02.2009.a. kella 15:30 paiku tungis kallale Viljandi linnas Uus tn xx maja hoovis Arved Janisoole, keda lõi keha erinevatesse piirkondadesse. L.U tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi ehalise väärkohtlemisena, so teise inimese löömisega. V.Z on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud varguse, 05.02.2009.a. kella 15:30 paiku võttis ära avalikult Liidia Seini nähes Viljandi linnas Uus tn xx maja hoovis Arved Janisoole kuulunud mobiiltelefoni Nokia 5200 väärtusega 850 krooni. V.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt.

Veel süüdistatakse teda selles, et tema koos A.T-ga 10.12.2008.a. kella 23:00 paiku viibides Viljandimaal Kalmetul Erki Anola elukohas lõid Riivo Reinmäed käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda. V.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena, so teise inimese löömisena. A.T on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos V.Z, 10.12.2008.a. kella 23:00 paiku viibides Viljandimaal Kalmetul Erki Anola elukohas lõid Riivo Reinmäed käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda. A.T tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena, so teise inimese löömisena.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud A.M-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 90 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud L.U-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 90 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud V.Z-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 90 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud A.T-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 90 krooni. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 30 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Süüdistatavalt V.Z-ilt jätta sundraha välja mõistmata kuna sundraha on välja mõistetud Tartu Maakohtu 16.06.2009 otsusega. Süüdistatavalt A.T-lt väljamõistetav sundraha 3262.50 krooni ulatuses tuleb jätta riigi kanda, sest süüdistatav on invaliidsuspensionär, kelle sissetulek on eeldatavalt väiksem. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) A.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 90 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 840 krooni riigieelarve tuludesse; 2) L.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 90 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 840 krooni riigieelarve tuludesse; 3) V.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 90 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 840 krooni riigieelarve tuludesse; 4) A.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262.50 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 90 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 840 krooni, postikulud 30 krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Süüdistatavale A.T tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid DNA proovid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. A.M on viibinud eelvangistuses 05.02.-06.02.2009, s.o 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. A.M tuleb seega lugeda karistusena kantuks 2 päeva ja kandmata karistuseks 11 kuud 28 päeva. V.Z on viibinud eelvangistuses 05.02.-15.06.2009, s.o 4 kuud 10 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. V.Z tuleb seega lugeda karistusena kantuks 4 kuud 10 päeva ja kandmata karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 8 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.