Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-09-2109
Kohtunik
Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
Virge Harak
Prokurör
Jane Pajus
Kriminaalasi
Süüdimõistetu M.F-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
M.F isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx
Kaitsja
Vandeadvokaat Karl Saavo
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohus määras: Jätta M.F temale Harju Maakohtu 30. märtsi 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2109 mõistetud liitkaristuse 4 aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Kaitsjatasu 600 (kuussada) krooni jätta KrMS § 418 lg 1 p 2 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Menetluse käik ja asjaolud
Harju Maakohtu 30.03.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2109 tunnistati M.F süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti M.F-ile 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti M.F-ile mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 12.01.2009. a kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 4 aastat vangistust, ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse aja alguseks loeti 13.08.2008. a. Harju Maakohtu 12.01.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16309 tunnistati M.F süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 4 aasta vangistusega, karistuse kandmise alguseks loeti 13.08.2008. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.08.2008. a ja lõpeb 12.08.2012. a. M.F on varasemalt kriminaalkorras karistatud 15 korral. Tartu Vangla leiab, et M.F-i ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 80% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 21%. Kriminaalhooldaja ei nõustu M.F-i enne tähtaega tingimisi vabastamisega, kuna isikul puudub elektrooniliseks valveks sobiv elukoht, teda on karistatatud kriminaalkorras 17 korral, vanglas on viibinud üle 10 korra. Kinnipeetaval on esinenud raskusi vangistuses reeglitest ja distsipliinist kinnipidamisega, mistõttu on kaheldav kontrollnõuete täitmine katseajal. Kohtumenetluse poolte seisukohad M.F jäi soovi juurde vabaneda karistuse kandmiselt elektroonilise valve alla. Ta seletas, et soovib kõigepealt käia rehabilitatsioonil 9 kuud ja seejärel on võimalik panna ta elektroonilise valve alla, tal on korter xxx. Ta kahetseb oma varasemat elu, on hakanud hindama uusi väärtusi, leidnud enda jaoks usu. Prokurör ei nõustu M.F-i karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamisega, kuna rehabilitatsioonikeskusesse ei ole võimalik paigaldada valveseadmeid ja puudub kindlus, et ta ei jätka kuritegude toimepanemist. Kaitsja palub M.F usaldada ja vabastada ta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt, vajadusel kontrollida Tallinnas asuvat korterit, et paigaldada sinna valveseadmed. Kohtu seisukoht M.F kannab karistust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest alates 13.08.2008. Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 punktile 1 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.08.2012. Kuna käesolevaks hetkeks on süüdimõistetul kantud enam kui pool karistusajast ning M.F on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, on olemas formaalne alus kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul ei ole M.F-i poolt soovitav tulevane elukoht (SA Heategevusfond Taasnõustamine rehabilitatsioonikeskus aadressil xxx) sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, kuna elukohas ei ole tagatud valveseade turvalisus. SA Heategevusfond Taasnõustmine on väljastanud kriminaalhooldajale tõendi, mille kohaselt on nad nõus võtma M.F-i keskusesse ravile ilma elektroonilise järelevalve kohustuseta. Nimetatud määruse § 4 lg 3 kohaselt elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus või on tegemist ajutise elukohaga. Ajutiseks elukohaks loetakse turvakodu või varjupaika või muud kohta, kus kriminaalhooldusalune peatub ajutiselt või juhuslikult. Kuna SA Heategevusfond Taasnõustamine pakub taastusravi 9 kuu jooksul, on tegemist ajutise elukohaga. Seega ei ole tagatud elektroonilise järelevalve kohaldamise eeldused. Kuna M.F-i puhul on tegemist pikaajalise narkootikumide tarvitajaga (alates 13 eluaastast), on tema soov asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse positiivne. Samas on esimese astme kuriteo eest karistust kandvatel isikutel võimalus pärast poolt karistusaega vabaneda ainult tingimusel, et ta allutatakse elektroonilise järelevalve alla, mis annab võimaluse esmalt range kontrolli all hinnata, kas isik on võimeline vabaduses tulema toime ilma uute õigusrikkumisteta. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada olukorras, kus süüdimõistetu vabanemisel jääks algul pikaks ajaks täitma üldisi käitumiskontrolli nõudeid ja alles seejärel allutatakse elektroonilisele järelevalvele, nagu taotleb M.F . Kohtu hinnangul on selliselt KarS § 76 lg 2 p 1 sätete kohaldamine välistatud. Kuigi M.F on vanglas läbinud erinevaid programme, osaleb tööhõives, on ta jätkanud ka vangla reeglite rikkumist, käesoleval ajal on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Selline käitumine koos varasema kriminaalse taustaga kinnitab, et M.F-i puhul on uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne karistuse kandmiselt vabastamine oleks ennatlik. Eeltoodud asjaoludel tuleb M.F jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Menetluskuludeks on määratud kaitsjale makstud tasu 600 krooni, mis tuleb M.F-ini resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätta KrMS § 418 lg 1 p 2 alusel riigi kanda.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.