Ärakiri
Kohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus
24.08.2010 Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number
1-08-10008
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Prokurör
Pavel GRJAZEV
Kaitsja
vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid O.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks O.A sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 22.04.2009 ja lõpp 16.07.2011 Jätta O.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi irina GROMTSEVI taotlus ja määrata tema poolt O.A-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 900 (üheksasada) krooni (s.h. toimikuga tutvumine 250 krooni, istungiks ettevalmistamine 250 krooni, istungil osalemine 250 krooni, käibemaks 150 krooni). Välja mõista O.A-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) makstud tasu eest 900 (üheksasada) krooni. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud
Viru Vangla esitas 04.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.05.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8; §266 lg.2 p.1, 2, 3 ja §121 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 25 päeva alates 22.04.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Viru Vanglas kinnipeetav ei tööta ega õpi. Kinnipeetav läbis arvuti algõppe, osales Convictuse tugigrupi töös sõltuvuse teemadel ja vabanemiseelses toimetulekuprogrammis. Kinnipeetavale pakuti võimalust osaleda majandustöödel eluosakonna koristajana, kuid kinnipeetav keeldus. Kinnipeetaval on võlgu umbes 75 000 krooni ulatuses. Kinnipeetav on liialt optimistlik oma eduvõimaluste suhtes ja arvab, et piisab tööl käimisest. Alkoholijoobes on kinnipeetav teiste poolt kergesti mõjutatav. Kinnipeetaval on oma vanusele kohased sotsiaalsed oskused, agressiivne käitumine avaldub alkoholijoobes. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuigi kinnipeetav pani uued kuriteod toime katseajal. Kinnipeetav sai 2007 isaks ning peale lapse sündi hakkas elama stabiilset pereelu, kontrollis oma alkoholi tarbimist, vältis suhtlemist endiste kuriteokaaslastega ning paranes ka käitumiskontrolli nõuete täitmine. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, võtta end arvele Töötukassas või leidma endale töökoha hiljemalt 2 nädala jooksul peale vabanemist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama elukaaslase vanaonule kuuluvasse majja, kus ta elas ka enne vangistust. Vanaonu on kinnipeetava sinna elamaasumisega nõus. Garanteeritud töökoht vabanemise korral kinnipeetaval puudub. Kinnipeetava elukaaslane arvas, et kinnipeetav saab tööle asuda naabrite juures erinevatel põllu- ja ehitustöödel. Kinnipeetava elukaaslase toetuste sissetulek on 3500 krooni kuus, võimaluse korral toetab elukaaslast viimase pensionärist vanaema. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, väärteokorras kümnel korral. Reaalset vangistust on kinnipeetav varasemalt kandnud ühel korral, kriminaalhooldusel on olnud kahel korral. Viimase katseaja kahel esimesel aastal esines kinnipeetaval tihti probleeme sellega, et ta tarvitas koos sõpradega pidevalt ja mitu päeva alkoholi. Katseajal sooritatud uued kuriteod olid samuti toime pandud koos sõpradega ja alkoholijoobes. Mõlema kriminaalhoolduse lõpetamise põhjuseks on olnud uue kohtuotsusega mõistetud karistuste liitmine. Kriminaalhooldusel viibimise perioodil koostati kinnipeetava kohta 2008 erakorraline ettekanne, mille põhjuseks oli kontrollnõuete mittejärgimine. Peale erakorralise ettekande arutamist kohtus kinnipeetava elukorraldus normaliseerus. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: alkoholi tarvitamine, madal haridustase, oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine, puudulikud probleemide lahendusoskused, suhtlemine kriminaalse tausta ja negatiivselt mõjutavate isikutega.
Maakohtu istung
Kinnipeetav O.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et on kriminaalhooldusel varem olnud ja hooldus ei lõppenud hästi. Prokuröri abi Pavel Grjazev ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi kinnipeetava taotlust.
vanemabi
Irina
Gromtsev
toetas
maakohtu
istungil
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud, muuhulgas varasemalt ühel korral vangistuse ja kahel korral tingimisi vangistusega. Mõlema kriminaalhoolduse lõpetamise põhjuseks olid katseajal toime pandud uued kuriteod ning uue kohtuotsusega mõistetud karistuste liitmine. 19.06.2008 oli kinnipeetava kohta kohtusse esitatud erakorraline ettekanne, kuna kinnipeetav ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ei taotlenud luba elu- ja töökohast lahkumiseks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline 1-aastase katseaja kuni selle lõpuni läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, millest üks on veel käesoleval ajal kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama kinnipeetava elukaaslase vanaonule kuuluvasse majja. Kindla elukoha omamine on iseenesest positiivne, kuid vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistust tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest elas kinnipeetav nimetatud elukohas ka enne vangistust. Seega ei hoia antud elukoha omamine kinnipeetavat tagasi uute kuritegude toimepanemisest.
Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, ei tööta ka kinnipeetava elukaaslane, saades vaid toetusi kokku umbes 3500 krooni ulatuses. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on võlgasid kohtutäiturite menetluses umbes 75 000 krooni ulatuses, kinnipeetav ise seletas maakohtu istungil, et käesolevaks ajaks on võlgu jäänud umbes 30 000 krooni ulatuses. Ka see on legaalset sissetulekut mitteomavale isikule suur summa. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et kinnipeetaval on olemas ülevalpidamiskohustus 2007.aastal sündinud lapse suhtes. Kuna kinnipeetavat on korduvalt karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude eest, on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 50% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%. Kuigi nii Viru Vangla kui kriminaalhooldusametnik on toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, ei pea maakohus seda võimalikuks. Maakohus ei nõustu kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses toodud seisukohaga, et viimasel ajal enne vangistust asus kinnipeetav paranemise teele. Kinnipeetava poolt jätkuvat ühiskonnas kehtestatud reeglitele mitteallumist näitavad distsiplinaarkaristused vanglas. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes ja koos sõpradega. Kuna vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama samasse piirkonda, on oht, et samade sõpradega lävimisel pannakse taas toime uusi kuritegusid. Kuna kinnipeetaval puudub ka töökoht, s.t. legaalne tegevus, mis vähendab vaba aega, on oht ka selleks, et liigse aja olemasolu korral suureneb kinnipeetava poolt alkoholi kuritarvitamine. See omakorda võib viia taas uute kuritegude toimepanemisele. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud ja on ennatlik. Kinnipeetav ei ole suutnud veel tõestada, et on võimeline elama seaduskuulekalt. Seetõttu on säilinud ka risk uute kuritegude toimepanemiseks. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt on õigusabi tasu suuruseks 900 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2010.a kohtumäärusega
Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
KORD
Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 15.09.10 Nooremreferent Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.