lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-8180/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.08.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-8180/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
763
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-8180/15Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja15.03.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-09-8180

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2010. a., kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-09-8180

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla, Urmas Reinola

Kriminaalasi

E.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,7,8, 9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju maakohtu 15. märtsi 2010. a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav E.P (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses)

RESOLUTSIOON

Jätta E.P apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 15. märtsi 2010. a otsusega lühimenetluses tunnistati E.P süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,8,9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 10 kuud 20 päeva vangistust. Kohus määras karistusaja alguseks 3. september 2009. a. Apelleeritud kohtuotsusega tunnistati süüdi veel E.Z, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. E.P-lt ja E.Z-ilt mõisteti solidaarselt välja K. L. kasuks 2411.20 krooni. Lisaks mõistis E.P-lt välja K. L. kasuks 100 krooni.
2.
E.P mõisteti süüdi selles, et ta vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna taas, koos E.Z-iga , tungisid 9. juuli 2009. a öösel Tallinnas XXXXXXXX XX-X asuvasse korterisse, kust varastasid kannatanu K. L. vara kokku 2411.20 krooni väärtuses, sealhulgas 1000 krooni sularaha. Pärast seda võttis E.P varastatud pangakaardiga sularahaautomaadist K. L. arvelt välja 100 krooni.
3.Maakohtu otsuse peale esitas E.P apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes K. L. kasuks välja mõistetud tsiviilhagi suurust ja taotleb selle vähendamist. Oma taotlust põhjendab ta sellega, et juba kohtueelsel uurimisel kinnitasid E.P ja E.Z, et K. L. rahakotis ei olnud sularaha nii palju, kui väidab kannatanu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). 4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning E.P ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kohtuistungi protokolli kohaselt E.P kuriteo toimepanemise asjaolude kohta ütlusi anda ei soovinud, kuid ta oli nõus kõikide tema vastu esitatud süüdistustega, sealhulgas tsiviilhagidega ning kahetses toimepandut. Ta oli nõus isegi prokuröri poolt taotletud karistusega. Seega oli esimese astme kohtus tagatud E.P õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on väga põhjalikult motiveerinud, miks ta arvestab sularaha suuruse kindlaksmääramisel kannatanu K. L. ütlustega ning jätab süüdistatavate ütlused kõrvale. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult, ega pea neid vajalikuks korrata. 4.4 Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks osundada veel järgnevale. Maakohtu istungil ei ole E.P kannatanu K. L. poolt esitatud tsiviilhagi suuruse ning selle temalt väljamõistmisele vastu vaielnud. Prokurör on seejuures kohtuvaidluses selgesõnaliselt märkinud, et kõik tsiviilhagid tuleb süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista. E.P ja E.Z ei ole kohtuvaidluses sellele vastu vaielnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui ei esine TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud varalise kahju hüvitise süüdistatavatelt solidaarselt K. L. kasuks välja. Kohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4). Seega ei oleks kohus millegagi eksinud, kui ta ei oleks K. L. kasuks välja mõistetud tsiviilhagi isegi põhjendanud. 4.5 Eelnevat silmas pidades asub kohtukolleegium üksmeelselt seisukohale, et E.P apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Lisaks sellele selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral süüdistatavale E.P-le kaasa

2(3)

täiendavad kulud määratud kaitsja tasude osas suuruses üle 1000 krooni, mis tuleks välja mõista E.P-lt . Kohtukolleegium leiab, et see ei ole apellandi huvides.

5.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 jätab ringkonnakohus E.P apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Urmas Reinola

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.