lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-12964/22

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.08.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-08-12964/22
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
23.08.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-12964/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja04.02.20091-08-12964/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.08.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-08-12964

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2010, Tartu

Kriminaalasja number

1-08-12964

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Ago Kutsar, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. juuni 2010 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.F-i määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 390 ja 391 jätta Tartu Maakohtu 17. juuni 2010 määrus muutmata ja N.F-i määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 04.02.2009 otsusega tunnistati N.F süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.06.2007 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. N.F-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendati alusel 1454 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat. KarS 75 lg 2 p 1 alusel määrati N.F-ile kohustus heastada alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu kuriteoga tekitatud kahju vähemalt 1000 krooni. Lisaks mõisteti N.F-ilt välja 3000 krooni BIGPANK AS kasuks ja 2525 krooni SMS Kiirlaen OÜ kasuks. Tartu Maakohtu 19.08.2009 määrusega kergendati N.F-ile Tartu Maakohtu 04.02.2009 otsusega määratud rahalist kohustust ja kohustati teda tasuma alates juunist 2009 igakuiselt kuriteoga tekitatud kahjude katteks vähemalt 500 krooni. 07.06.2010 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtusse erakorralise ettekande ettepanekuga kergendada N.F-ile määratud kohustust põhjusel, et N.F ei ole täitnud kordagi talle määratud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju, kuna viimasel puudub püsiv sissetulek, on piiratud tööoskustega ning tulenevalt erialase hariduse puudumisest vähese konkurentsivõimega tööjõuturul. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohtu 17.06.2010 määrusega jäeti kriminaalhooldusosakonna taotlus rahuldamata ning N.F-ile määratud kohustus tühistamata.

Maakohus märkis, tuginedes kriminaalhooldaja ettekandele, millest nähtub, et N.F ei ole kordagi talle määratud rahalist kohustust täitnud, kuigi viimane nõustus ise eelnimetatud kohustusega kokkuleppemenetluses ning kohustuse kergendamisel arvestas kohus samuti tema enda poolt pakutud võimalusega maksta 500 krooni kuus, ei ole N.F kordagi ühtegi summat tasunud, millest maakohtu hinnangul nähtub, et N.F ei ole motiveeritud talle määratud KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustust täitma. Lisaks tuvastas maakohus kriminaalhooldaja ettekande kohaselt, et N.F kustutati Töötukassa nimekirjast, kuna viimane ei läinud määratud ajal konsultandi vastuvõtule, mistõttu ei ole N.F teinud maakohtu arvates kõike endast olenevat, et oma elujärge parandada ning teistele tekitatud kahju hüvitada. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu N.F taotleb maakohtu määruse tühistamist ning talle määratud kohustuse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli küll N.F Töötukassa nimekirjast kustutatud, kuid viimane pöördus mai kuus veelkord Töötukassasse, kus ta töötuna arvele võeti. Ühtlasi märgib N.F, et 07.06.2010 on ta käinud ja 05.07.2010 läheb uuesti tööhõivekonsultandi vastuvõtule. Samas märgib N.F, et töötutoetusele ta ei kvalifitseeru ning Töötukassas ei ole talle senini töökohti ega koolitusvõimalusi pakutud. Lisaks on ta otsinud tööpakkumisi CV-keskuse kaudu. N.F märgib, et tema sissetulekuks on ema poolt saadetav rahaline toetus, millest saab makstud söögi, muude kulude katteks tal sissetulekut ei ole. Ühtlasi märgib N.F, et tema pangakonto on arestitud, mistõttu ei ole tal võimalik tõendada oma väikseid sissetulekuid. Samuti peab N.F oluliseks märkida, et temalt on välja mõistetud ka igakuine elatisraha 2900 krooni poja ülalpidamiseks, mida ta ei ole samuti võimeline tasuma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja N.F-i määruskaebus rahuldamata. KarS § 75 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldaja ettekandes taotletakse N.F-ile Tartu Maakohtu poolt 04.02.2009 otsusega määratud ja 19.08.2009 määrusega kergendatud kohustuse – heastada kuriteoga tekitatud kahju – tühistamist põhjusel, et N.F puudub regulaarne sissetulek, tal on ebaõnnestunud katsed töö leidmiseks, tal on piiratud töö- ja erialased oskused, millest on tingitud N.F-i vähene konkurentsivõime. Lisaks on 18.04.2008 Tartu Maakohtu määrusega N.F-ilt välja mõistetud elatis 2900 krooni kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtupoolse etteheitega, et N.F ei ole kordagi talle määratud kohustust isegi osaliselt üritanud täita. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et täiendavate kohustuste määramise eesmärgiks on süüdlase edasise õiguskuuleka käitumise saavutamine. Määrates kohustuseks kuriteoga tekitatud kahju heastamise, võimaldab see süüdlasel tasuda kannatanule kogu tema poolt õigusvastase käitumisega tekitatud kahju. Samas ei ole nimetatud eesmärk saavutatav, kui isikul, kellele on eelnimetatud kohustus määratud, ei ole võimeline nimetatud kahju hüvitama. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et edasise õiguskuuleka käitumise saavutamise eesmärgil määratud kohustus kuuluks tühistamisele üksnes erandlikel juhtudel, kui kahju heastamiseks esinevad objektiivsed takistused, mida nii N.F kui kriminaalhooldaja esitanud ei ole. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et N.F-i käitumisest järeldub, et viimane ei ole motiveeritud talle kohtu poolt määratud kohustust täitma, alustades kuriteoga tekitatud kahju heastama kasvõi osaliselt ja ulatuses, mis arvestades N.F-i sissetulekuid, võimalik oleks. Seega ei ole tegemist põhjustega, mis

tingiksid kohtu poolt määratud kohustuse tühistamise. Ühtlasi on määruskaebuse kohaselt N.F uuesti Töötukassa nimekirjas, mis võimaldab tal tulevikus alustada kohustuse täitmist. Ringkonnakohus leiab, et kahju heastamata jätmine näitab N.F-i suhtumist talle mõistetud karistusse, mis annab alust arvamuseks, et talle kohtuotsusega mõistetud karistus ei täida tema suhtes karistuseesmärki. Ringkonnakohus märgib, et N.F oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjasolevast kohustusest, kahju heastamise kohustusest ja selle mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest ning määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. .

Maarika Kuusk

Ago Kutsar

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.