Kohtulahend

karistuse kandmiselt pärast käesoleva

Määrus N.P suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. KrMS § 180 lg. 1 alusel panna menetluskulud N.P-le. Välja mõista N.P-lt menetluskulu (kaitsjatasu )1200 (üks tuhat kakssada)krooni riigieelarvesse. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Asjaolud N.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.02.2009. a otusega KarS § 215 lg 2 p 1,2, KarS § 199 lg 2 p 4,5,8, KarS § 213 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõistetud 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati N.P-le mõistetud karistust Viru Maakohu 31.08.2007. a otsusega temale mõistetud karistuse ärakandkandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti N.P-le 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 07.08.2008. a. Kohtuotsus jõustus 13.02.2009. a. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalus elektroonilise järelvalve kohaldamisega avanes N.P-l 21.04.2010. a ning ilma elektroonilise valve kohaldamiseta tingimis ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb 28.02.2011. a. Elektroonilise valveseadme paigaldamise võimalus N.P Govrantšuki elukohas oli varasemalt kontrollimata, millest tulenevalt on kohus ennetähtaegse vabanemise kohtulikku arutamist edasi lükanud. 30.07.2010 edastas krimnaalhooldusosakonna Rakvere talitus Tartu Maakohtule materjalid N.P Govrantsuki võimalikku vabanemisjärgsesse elukohta aadressile xxx, elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise võimaluste kohta. Materjalide kohaselt on nimetatud aadressile elektroonilise järelevalve seadme paigaldamine võimalik;selleks on nõusolekud võetud elamispina valdajatelt.

Poolte seisukohad N.P soovib vabaneda katseajaga tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega, on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega ning on valmis täitma kriminaalhooldaja poolt määratletud kohustusi, osalema määratletud sotsiaalprogrammides ning võtma endale vajadusel lisakohustusi. Tartu Vangla toetab N.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kui tema suhtes teostatakse katseajal intensiivset kontrolli ning kohaldatakse järgmiseid kohustusi – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas arvele, läbida katseaja jooksul kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammid, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangla iseloomustuse kohaselt on N.P-l uue kuriteo toimepanemise risk seoses narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega, kuid seda on võimalik vähendada sõltuvust käsitlevates sotsiaalprogrammides osalemisega, milleks on avaldanud soovi ka kinnipeetav ise. Samuti on kinnipeetav viibinud Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis ning on enda sõnul motiveeritud narkootikume mitte enam tarvitama. Kinnipeetav omandab kutseharidust ning on võtnud osa SA Aarike Hooldekeskuse tegevusest abistamaks eakaid ja puuetega inimesi. Vabanemise järgselt on kinnipeetaval olemas töökoht ja lähedaste toetus ning ta soovib hoiduda kõrvale kriminaalsete isikutega suhtlemisest, mida ta on ka varasemalt teha üritanud, kui vahetas sellel eesmärgil elukohta. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja sooritanud kriminaalhoolduse ajal uusi kuritegusid, mida on põhjendanud töö ja raha puudumisega ning tunnistanud ka seda, et kuriteod olid sooritatud narkojoobes. Kinnipeetav teadvustab nüüdseks probleemide olemasolu ning on teinud enese sõnul katseid neid lahendada, kuid eesmärkide saavutamisel napib püsivust ja järjekindlust ning on kalduvus üle tähtsustada ümbritseva keskkonna mõju. 16.08.2010. a saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule N.P Govrantšuki lõputunnistuse kutseõppe läbimise kohta (puidupingitööline), sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise kohta ning MTÜ Lootuse Küla kinnituse N.P Govrantšuki 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltlastele mõeldud taastumiskursusel osalemiseks. Toimiku materjalides (tl. 64) on kinnitus, et Fie E. A. võtaks N.P tööle Rakvere mobiiltelefonide kauplusesse „x“ remondimehe ametikohale. Samuti on MTÜ Lootuse Küla kinnitus selle kohta, et

nõustutakse N.P `i võtma 10 -kuulisesse alkoholi–ja narkosõltlastele mõeldud võõrutusprogrammi. Kriminaalhooldaja ei poolda N.P tingimis ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval säilinud liiga kõrge risk panna toime uusi kuritegusid seonduvalt alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, kuid isik ise ei tunnista sõltuvusprobleeme ning motivatsioon ainetest vabanemiseks on madal. N.P on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ning ka kriminaalhooldusel viibimise ajal on ta toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kinnipeetaval on ilmnenud probleeme impulsiivse ja hoolimatu elustiiliga. Positiivne on kinnipeetava puhul see, et vabanemisl on tal olemas toetav lähivõrgustik, kindel elu- ja töökoht, ta omab erinevaid töökogemusi ning on omandanud kutse. Prokurör nõustub N.P tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri sõnul on isiku käitumises ja ellusuhtumises näha mõningaid muudatusi paremuse poole, isikul on motivatsioon edaspidi seadusekuulekalt käitumisele ja kriminaalhoolduse nõuete järgimisele. Positiivne on ka see, et kinnipeetav soovib MTÜ Lootuse Küla rehabilitatsiooniprogrammis osaleda ning on saanud selleks ka nõusoleku, et vabaneda uimastisõltuvusest ning oma ellusuhtumist muuta. Prokuröri arvates tuleb isiku vabanemise järgselt panna talle katseajaks lisakohustused asuda tööle, osaleda sotsiaalprogrammides ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, eriti Aleksander Tulaidaniga.

Kohtu põhjendused

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, leiab, et süüdimõistetu N.P katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik ja põhjendatud. Täidetud on formaalsed eeldused N.P katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega – N.P on ära kandnud vähemalt 1/3 talle mõistetud karistusajast, on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning täidetud on ka vajalikud tingimused tema vabanemise järgsesse elukohta elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. N.P-l on katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral olemas kindel elukoht oma tädi juures, tal on olemas toetav lähivõrgustik, kellega ta on suhelnud ka vangistuse ajal ning talle on vabanemise järgselt garanteeritud kindel töökoht. Kinnipeetav on varasemalt suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid kavatseb vabanemise järgselt sellisest suhtlusest hoiduda. Kui varasemalt on kinnipeetav põhjendanud oma kuritegusid töö ja raha puudusega, siis peaks vabanemise järgselt kindla töökoha olemasolu aitama seda riski vähendada ning samuti peaks riski maandama see, kui kinnipeetavale määratakse kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Varasemalt on kinnipeetaval olnud probleeme ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mis on omakorda toonud kaasa ka õigusrikkumiste toimepanemist. Käesoleval ajal on kinnipeetav enda sõnul mõistnud oma varasema eluviisi ebasobilikkust ning sellest tekkinud probleeme ning soovib vabanemise järgselt oma käitumist muuta, mitte tarvitada enam uimasteid ning hakata oma tervisega tegelema. Elektroonise järelevalve kohaldamise järgselt plaanib kinnipeetav asuda MTÜ Lootuse Küla 10-kuulist rehabilitatsiooniprogrammi läbima, et saada tuge uimastisõltuvusest vabanemiseks ning tuua oma ellu positiivseid muudatusi. Kohtu arvates on kinnipeetava poolt püstitatud eesmärgid reaalsed ning on näha, et isik on motiveeritud muutuma, uimastatest

loobuma ning elama edaspidiselt seadusekuulekat elu. Samuti toetab nimetatud seisukohta see, et kinnipeetav soovib taastada suhteid oma lapse emaga, kellega tal tekkisid väidetavalt probleemid just narkootikumide tarbimise tõttu. Vabanemise järgselt soovib kinnipeetav taas oma lapse ja lapse emaga lähedasi suhteid luua ning mõistab, et selleks on vajalik enda käitumise muutmine ning uimastitest vabanemine. N.P-le on ka varasemalt määratud kriminaalhooldust, kuid ta ei ole seda nõuetekohaselt täitnud ning on sooritanud katseajal uusi kuritegusid, mistõttu ei poolda ka kriminaalhooldusametnik tema vabastamist ennetähtaegselt, kuna isik ei ole kriminaalhoolduseks sobiv. Samuti ei ole kriminaalhooldusametniku sõnul märgata piisavat motivatsiooni isiku muutumiseks. Kohus leiab, et arvestades kinnipeetava enda ja prokuröri poolt kohtuistungil räägitut ning Tartu Vanglast 16.08.2010. a saadetud täiendavaid materjale, on põhjust uskuda, et kinnipeetaval on siiski olemas motivatsioon muutumiseks ning kuigi varasemalt ei ole kriminaalhooldus isikut distsiplineerinud ega kuritegelikust käitumisest eemale hoidnud, siis on siiski põhjendatud isikule uue võimaluse andmine. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning omandanud puidupingitöölise kutse, mis näitab seda, et isikul on soovi muutumiseks ning ta on valmis sellega ka tegelema. Samuti on MTÜ-st Lootuse Küla väljastatud kinnituskirjas väljendatud, et N.P on suhtlemise käigus näidanud üles valmidust võtta vastutust mineviku eest ning pühenduda püsivate muutuste loomisele elus. Kohus möönab aga ka seda, et isiku vabanemise järgselt on siiski vajalik, et isik jätkaks sotsiaalprogrammides osalemist ning positiivsete muutuste elluviimist, milleks on hea ka tema asumine MTÜ Lootuse Küla rehabilitatsiooniprogrammi. Samuti on oluline, et isik säilitaks suhted lähedastega ja ei suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna võib olla nende poolt mõjutatav. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades N.P käitumist iseloomustavaid materjale, eelnevat elukäiku ja edasise õiguskuuleka toimetulemise võimalusi vabaduses, leiab kohus, et on põhjendatud N.P katseajaga tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. Seega vabastab kohus KarS § 76 lg 1 p 1 alusel N.P katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest, kohaldades tema suhtes vabastamisel elektroonilist valvet. Katseaeg määrata N.P-le ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 25.09.2013. a. Elektroonilise valve kestuseks määrata kuus kuud alates päevast, mil elektroonilise valve seade N.P keha külge kinnitatakse ning selle aja jooksul on ta kohustatud alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Katseajaks allutada N.P KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.