1-09-212/17 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

9.26.11.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 1 aasta, vabanes 25.06.2008 tingimisi enne tähtaega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Andrei Matsalit distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel on esimeseks elukohaks narkosõltlastele mõeldud rehabilitatsioonikeskus MTÜ „Sind ei jäeta üksi“, mille läbimisel võimalik asuda elama ema juurde Narva. Kindel töökoht puudub, enne vangistust oli töötuna arvel ning osales Sotsiaalse Adaptsiooni Keskuse töös, mille kaudu sai tööle ehitusfirmasse. On 100% töövõimetuspensionär. Enne vangistust moodustas sissetuleku töövõimetuspension ja töötu abiraha. Kuna kulud ületasid tulusid, hakkas tegelema narkootikumide vahendamisega. Vangla andmeil kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 78 000 krooni. Vabaduses tarvitas erinevaid narkootilisi aineid, 2003.a karistati teda kriminaalkorras kinnipidamiskohas narkootikumide tarvitamise ja omandamise eest. Tartu Vangla toetab A. Matsali ennetähtaegset vabastamist juhul, kui tema suhtes kohaldatakse katseajal lisakohustusi ning intensiivset kontrolli. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Andrei Matsali ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valvega. Vabanemisel olemas kindel elukoht ema juures Narvas, ema on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega, kuid samas tuleb tal esialgu elada rehabilitatsioonikeskuses. Kindel töökoht puudub. Sugulased ja elukaaslane on nõus materiaalset abi osutama. Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on A. Matsali suhtes rahalisi nõudeid ligi 209 000 krooni. A. Matsalil oli enne vangistust narkosõltuvus. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, katseajal pani toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoreiks on narkootikumide vahendamine ja ebaseaduslik sissetulek; mõjutatavus ja riskeeriv elustiil, pikaajaline narkosõltuvus, impulsiivsus; varasem karistatus ja suhtumine kriminaalhooldusesse. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et Andrei Matsali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval otstarbekas. Andrei Matsal seletas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vabanemist ning teeb kõik selleks, et õiguskuulekalt elada. Ta palub anda võimalus kuni esimese eksimiseni. Tal on vabaduses elukaaslane, kes ootab last. Lapse sündi on oodata 28.01.2011. a. See on suhtumise elusse muutnud ja peab oluliseks pereelu. Ta on 100 %-liselt töövõimetu, kuid tunneb ennast füüsiliselt tervena. Loodab leida tööd. Narkootikumidest sõltuvus ei ole enam probleemiks. On nõus osalema rehabilitatsioonis.

Prokurör leiab, et Andrei Matsali tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik arvestades kuriteo asjaolusid ja kinnipeetava varasemat elukäiku. Kaitsja leiab, et Andrei Matsali tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks on olemas nii formaalsaed kui materiaalsed alused. Kaitsja on seisukohal, et A. Matsalil on võimalik osaleda rehabilitatsiooniprogrammis narkotalus pärast elektroonilise järelevalve tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et Andrei Matsalit ei ole võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada selleks materiaalsete aluste puudumise tõttu.. Andrei Matsal kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle 1⁄2 karistusajast. Kinnipeetav on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele järelevalvele. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. Andrei Matsalil on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Samas on tal sõltuvus narkootilistest ainetest, mille tõttu on vajalik tegevus rehabilitatsioonikeskuses, narkotalus „Sind ei jäeta üksi“. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et rehabilitatsioon ja elektrooniline järelevalve on omavahel vastuolus, sest elamine rehabilitatsioonikeskuses ei võimalda elektroonilist järelevalvet elukohajärgselt. Täitmiskohtunik nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga selles, et tõhus rehabilitatsioon ja elukohajärgne elektrooniline järelevalve ei ole samal ajal võimalik. Arvestades kuriteo asjaolusid ja kinnipeetava varasemat elukäiku on temale vangistusest vabanemise korral vajalik vahetu rehabilitatsioon sõltuvusest vabanemiseks. Sellega viivitamine elektroonilise järelevalve tähtajaks paneb kinnipeetava raskesse olukorda ning võib kiiresti suunata tagasi endiste eluviiside juurde. Nendest asjaoludest tulenevaid tagajärgi arvestades on Andrei Matsali jaoks tema tingimisi vangistusest ennetähtaegne vabastamine raskem olukord kui vabastamine ilma elektroonilise järelevalveta. Ilma elektroonilise järelevalveta on võimalik vabanemise korral kohe lülituda rehabilitatsiooniprogrammi. Kinnipeetaval on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik, kes teda sõltuvusprobleemidega tegelemisel toetab. KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud tähtaeg vanglast kohtule materjalide saatmiseks tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanemise küsimuse arutamiseks saabub 12.01.2011. a. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega kaasnes menetluskulu 900 krooni, mis maksti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasuna. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb menetluskulu kinnipeetava kanda.