Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja · 12.08.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number: 1-08-7457/17
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 12.08.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1588

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-08-7457/9Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja29.10.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Toimik nr 1-08-7457

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12.augustil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-08-7457

Kohtukoosseis

Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu juuresolekul tõlk Svetlana Hamaza

Prokurör

Prokuröri abi Pavel Grjazjev

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

12.08.2010 avalikul kohtuistungil

Süüdimõistetu

K.J isikukood: xxx, kannab karistust xxx

Kaitsja

Vandeadvokaat Leanika Tamm

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta K.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista K.J-ilt kriminaalmenetluse kulud: 650.40 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. K.J tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1(4)

K.J tunnistati viimati süüdi 12.06.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati antud karistust 16.03.2007 kohtuostusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 3 kuud 24 päeva ning liitkaristuseks loeti 2 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust. Karistusaja algus 12.06.2008 ja lõpp 04.02.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.06.2010. Kinnipidamisasutusest K.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 7 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid, 12 sammu kiriku juures, Convictuse sotsiaalprogrammi 12 sammu, eesti keele algkursuse, 90 päevase kursuse, mis oli mõeldud alkoholi ja narkosõltlastele, 3-kuulise spordiprogrammi ning osalenud vihajuhtimise grupitöös ja seminaril, mis käsitles järgmiseid teemasid- HIV nakkus ja psühhoaktiivsed ained, seksuaalne käitumine, hepatiit, suguhaigused, nakkuslikud nahahaigused. Tartu Vanglas töötas AS xxx abitöölisena ja Viru Vanglas osaleb kunstiringis ja muusikaringis ning usuõpetuses. Vabanemise korral asub elama xxx. Korteris elavad korteri omanik J Š ja kinnipeetava vend V S. Korteri omanik on nõus, et K.J elab sellel pinnal. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteerib töökoha OÜ XXX, tegevjuht on kinnipeetava vend, V.S. K.J on võimalus asuda tööle müügi- ja turundusjuhi ametikohale. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid ca 70000 krooni. Isik tunnistab, et tal on alkoholi liigtarvitamisega esinenud probleeme. Isik vabaduses tarvitas alkoholi ja amfetamiini, proovinud heroiini. On korduvalt juhtinud autot narkojoobes, tekitades viimati põgenedes raske avarii, mille tõttu tappis tahtmatult teise liikleja. Kinnipeetav on oma elust 23 aastat veetnud vanglas. Isik on sooritanud nii röövimisi-, varavastaseid-, liiklusalaseid- kui narkootiliste ainete omamisega seotud kuritegusid. Omab 11 liiklusalast õigusrikkumist. Isikul on väljakujunenud kriminaalne mõtteviis, mis on aja jooksul muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Ohtlikkust suurendab narkosõltuvus ja seotus kuritegeliku maailmaga. Viru Vangla toetab K.J-i vabanemist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik arvestades asjaolusid, et kinnipeetaval on olemas elukoht, töökoht ja toetavad lähisuhted, toetab KarS § 76 alusel K.J-i ennetähtaegset vabastamist. Risk seisneb narkootikumide tarvitamises ja endises eluviisis. Vabaduses toetavad vend ja tütar. Kriminaalhooldus võimaldaks kontrollida K.J-i ka pärast vanglakaristuse lõppemist. Probleemi ilmnemise korral oleks võimalik sekkuda. K.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elu- ja töökoht on olemas. Tema rikkumised vanglas ei ole tõsised. Tema tütar ootab last ja ta saab vanaisaks. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist kõigepealt seetõttu, et vangla ja kriminaalhooldusametnik toetavad seda. Ilmselt ei ole nende ametnike seisukohad paljasõnalised. Isikule tagatud töökoht ja elukoht kindlustavad seda, et isiku vabaaeg saab sisustatud kasuliku tegevusega. Isikul on küll distsiplinaarrikkumisi, kuid need ei ole niivõrd tõsised. Isikul on motovatsioon vabaduses seaduskuulekslt elada, sest tal on lapselaps tulemas. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isik on varem juba 9 korda kohtulikult karistatud isik. Eelminase kohtuotsuse alusel oli k ta karistatud vangistusega esimese astme narkokuriteo toimepanemise eest. Viimase kohtuotsuse alusel, kannab ta karistust narkootilise aine tarvitamise eest vangistyuse ajal. Ka varemgi oli isik süüdi tunnistatud narkoorilise aine tarvitamise eest vangistuses on on korduvalt viibinud vangistuses erinevate kuritegude toimepanemise eest. Elu-ja töökoha omamine ei ole antud juhul määratlev. Kohtu põhjendused 2(4)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema arvamused, leiab, et K.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse K.J-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 9 korral kriminaalkorras karistatud, korduvalt reaalse vangistusega. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased I ja II astme kuriteod, liiklusalased ja narkootiliste ainete omamisega seotud kuriteod. Harju Maakohtu 16.03.2007 kohtuotsusega karistati teda mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega teise inimese surma põhjustamise, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise ning varguse katse eest vangistusega 4 aastat. Viimase kuriteo pani K.J toime vanglas karistust kandes. Harju Maakohtu 12.06.2008 kohtuotsusega karistati teda narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Isiku karistuseregistri väljevõttest ( is toimik lk 7-10) nähtub, et varem oli ta väärteo korras karistatud ja kriminaalkorras karistatud ( Harju Maakohtu poolt 07.10.2003 KarS § 331 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises) narkootilise aine tarvitamise eest, samuti on kandnud pikaajalise vangistuse ( 6 aastat) röövimise toimepanemise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused K.J-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud seitset distsiplinaarkaristust, nendest 3 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav peale elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 29.10.2009 uusi distsiplinaarrikkumisi toime ei ole pannud.. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu kiriku juures, Convictuse sotsiaalprogrammi 12 sammu, eesti keele algkursuse, 90 päevase kursuse, mis oli mõeldud alkoholi ja narkosõltlastele, 3-kuulise spordiprogrammi ning osalenud vihajuhtimise grupitöös ja seminaril, mis käsitles järgmiseid teemasid- HIV nakkus ja psühhoaktiivsed ained, seksuaalne käitumine, hepatiit, suguhaigused, nakkuslikud nahahaigused. Tartu Vanglas töötas AS EVT abitöölisena ja Viru Vanglas osaleb kunstiringis ja muusikaringis ning usuõpetuses. Sellest nähtub, et vangla režiimi tingimustel on süüdimõistetu käitumine paremuse poole muutunud. Kuid kohtu arvates ei ole võimalik jõuda järeldusele, et isiku käitumine on korrigeeritud lõplikult. Sellele viitavad olemasolevad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viimased kuriteod olid toimepandud 09.05.2007 ( vanglas narkootilise aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta), kolm aastat tagasi. Viimane kuritegu annab kohtule aluse arvata, et karistuse eesmärgid ( mõjutada isikut hoiduda uute süütegude toimepanemisest) ei olnud veel lõplikult täidetud. Isikul puuduvad kehtivad isikuttõendavad dokumendid, elamisluba kehtivus lõppes 21.06.2010. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et oleks esitatud taotlus elamisloa pikendamiseks.

Vabanedes asub K.J elama XXX. Korter on 3-toaline, kõigi mugavustega, heas seisukorras. Korteris elavad korteri omanik J Š ja kinnipeetava vend V S. Kõik omavad töökohta. Korteri omanik on nõus, et K.J elab sellel pinnal. Vabanedes on K.J garanteeritud töökoht XXX OÜ poolt reisikorraldaja abina (lk 10). Nimetatud firma tegevjuht on kinnipeetava vend V S. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid ca 70000 krooni. Süüdimõistetu varasemat elukäiku arvestades on temasse kuritegeliku käitumise harjumused tugevalt juurdunud. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine ( 9 korral kohtulikult karistatud), õigusvastane käitumine vanglas ( kuriteo toimepanemine vanglas, distsiplinaarrikkumised) kaaluvad üle tema võimalused vabaduses (lähedaste toetus, elu- ja töökoha omamine). Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades K.J-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (viimane karistus vangistuses viibides narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu käitumine on pika ajaliselt olnud ilmse kriminaalse kallakuga. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt, ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Isiku võimaluseed vabaduses on viimasel kohal. Süüdimõistetu karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui pool aastat. Väheusutav, et kriminaalhooldus avaldaks isikule sellist mõju, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Süüdimõistetu on oma elust veetnud 23 aastat vanglates tema puhul on kriminaalhooldus juba pigem formaalsus ( tuleb käia registreerimisel) mitte käitumisele olulist mõju osutav faktor. Ka varem olnud isikul peresuhted, peres kasvas tütar, kuid see eitakistanud uute kuritegude toimepanemist, sellest tulenevalt väheusutav, et vanaisaks saamine võib isikut panna seadusekuulekalt elama.Samuti alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 70000 krooni võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et nii vangla kui ka kriminaalhooldusametnik jätsid olulise tähelepanuta isiku varasemat käitumisest uue kuriteo toimepanemise tulenevaid riske, kuigi kriminaalhooldusametniku märgitu kohaselt, uue kuriteo toimepanemise riski on ilmselt olemas. Vangistuse ajal ei ole isik muretsenud ka selle eest, et tal oleks kehtiv elamisluba. Ilma elamisloa ja isiksust tõendava dokumendita puudub isikul võimalus võtta ennast arvele Tööturuametis, mis veelgi suurendab kuritegeliku käitumise riski Sellest tulenevalt kohtul ei ole veendumust, et peale ennetähtaegset vabastamist hakkab süüdimõistetu elama seadusekuulekat elu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu K.J-i temale Harju Maakohtu 12.06.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu