Kohtulahend

hõivatud tööga temast olenemata põhjustel. Kinnipeetav on läbinud sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujale“ ning vabanemiseelse toimetulekuprogrammi ja sotsiaalprogrammi „Tööalane nõustamine vanglas“. Vanglas töötas26.06-2008-2009 detsembrini pesumajas. Vabanedes asub kinnipeetav elama oma esimese abikaasa L S juurde aadressilxxx. Antud aadressil elab ka kinnipeetava vanem poeg R S. Kinnipeetav on keskeriharidus mille omandas Tallinna Kaubandustehnikumis-tööstuskaupade tundja. Vabanemisjärgselt võtab ennast esmalt arvele Töötukassas. Mõtleb müüjana tööleasumisele kauaaegse tuttava J L kunstipoes Tallinnas. Viru Vangla finantsosakonna andmetel on kinnipeetaval hetkel rahalisi nõudeid ca 55485 krooni ulatuses. Kinnipeetav tunnistab, et tal oli tõsine alkoholiprobleem, võis alkoholi tarvitada igapäevaselt 2 kuud järjest. Vanglas on esinenud agressiivsust negatiivsete emotsioonide tagajärjel. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vanglakaristust kannab 1 korda. Hetkel on kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Väljendab soovi elada seaduskuulekalt, kahetseb tehtut ning tunnistab süüd. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, katseaja nõudeid varem täitis. Viru Vangla arvates tuleks kinnipeetav B.Sorrokile anda võimalus ennast positiivsest küljest näidata. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kuigi Boris Sorroki vabanemisel on uue kuriteo toimepanemise risk suhteliselt kõrge, tuleks kriminaalhooldusametniku arvates anda talle siiski võimalus ennast positiivsest küljest näidata. Sellise ettepaneku tegemist ajendasid järgmised asjaolud: B.Sorrok on läbinud vanglas sotsiaalprogramme, tal on kindel elukoht ja tuge pakkuv sotsiaalne võrgustik. Boris Sorrok taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukoht ja töökoht on olemas. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Isik on 2 korral karistatud narkokuriteo eest. Prokurör nõustub kriminaalhooldusametniku põhjendustega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Boris Sorrok tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse Boris Sorroki isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud I astme narkootikumidega seotud kuritegude eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on kinnipeetavat karistatud kriminaalkorras narkootilise aine suures koguses omandamisega seotus kuriteo toimepanemises tingimusliku karistusega, mille katseaeg lõppes 29.09.2006. Uue analoogse esimese astme kuriteo,( narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ) pani ta toime juba 17.08.2007, seega vähem kui aasta katseaja lõppemisest. Tartu Maakohtu 08.04.2008 kohtuotsusest (lk 14-18) on näha, et vahetult pärast tema kinnipidamist 17.08.2007 võeti temalt ära 95,0 grammi amfetamiini. Kriminaalhoolduse perioodil B.Sorrokil kontrollnõuete täitmisega probleeme ei esinenud. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-9) on näha, et Boris Sorrokit on 4 korral väärteokorras karistatud, nendest 2 korral Liikusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest. 2(3)

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Boris Sorroki puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 7 korral distsiplinaarkorras karistatud, enamuses on karistuse liigiks määratud töölt eelmaldamist. Peale viimast elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 04.11.2009, on Boris Sorrokil 3 uut distsiplinaarkaristust. Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole Boris Sorrok oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal on läbinud sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujale“ ning vabanemiseelse toimetulekuprogrammi ja sotsiaalprogrammi „Tööalane nõustamine vanglas“. Vanglas töötas 26.06-2008-2009 detsembrini pesumajas. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 03.08.2012. Vabanedes on Boris Sorrokil kindel elukoht aadressil xxx. Tegemist on eramajaga mis kuulub L S. Antud aadressil elab ka kinnipeetava vanem poeg. Vabanedes tagab talle töökohta temakunstnikust sugulane Tallinnas, nimelt xxx OÜ garanteerib Boris Sorrokile tema vabanemisel ennetähtaega töökoha Tallinnas (kohtu toimik lk 38). Kohtutäituri andmebaasi väljavõtte kohaselt on kinnipeetaval rahalisi nõudeid 93 580,94 krooni ulatuses. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Boris Sorroki poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (2 korral karistatud narkokuritegude eest), tema käitumist vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Boris Sorroki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja sissetulek (töövõimetuspensioni näol), kuid see ei takistanud Boris Sorrokit uut narkokuritegu toime panna. suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et isiku varasem elukäik, toimepandud kuritegude asjaolud ja distsiplinaarrikkumiste esinemine kaaluvad üle isiku võimalused vabaduses. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Boris Sorroki temale Tartu Maakohtu 08.04.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.