Kriminaalasi nr 1-08-1991
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
04.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-1991
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Prokurör
Ave Arnim
Asja läbivaatamise kuupäev
04.11.2009 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Boris Sorroki elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Boris Sorrok, isikukood 35608102735
Süüdimõistetu
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384
Jätta Boris Sorrok elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 03.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Boris Sorroki elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Boris Sorrok on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.04.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 17.08.2007. Karistuse algus 17.08.2007 ja lõpp 16.08.2011. Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus avanes 17.08.2009. Kinnipidamisasutuses Boris Sorroki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vanglas osales 2009 aastal sotsiaalprogrammis „Tööalane nõustamine vanglas“. 2008 aastal osales „Eluviisitreeningu“ sotsiaalprogrammis. Alates 26.06.2009 töötab pesumajas. Vabanemisel asub B.Sorrok elama aadressil xxx. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Isikul oli enne vangistust probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Vangla ei nõustu B.Sorroki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru vangla taotlust Boris Sorroki tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks koos elektroonilise järelelevalvega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et seoses kinnnipeetava alkoholiprobleemi, majandusliku olukorra ja sotsiaalse keskkonnaga on uue kuriteo toimepanemise risk Boris Sorroki puhul kõrge. B.Sorroki ennetähtaegne vabastamine ei ole veel otstarbekas vaatamata selelle, et elektroonilise valve kohaldamise tingimused on täidetud. Boris Sorrok taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Boris Sorrok tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega ennatlik. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Boris Sorroki isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Boris Sorrok on teist korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Varem on kinnipeetavat karistatud kriminaalkorras narkootilise aine suures koguses omandamisega seotud kuriteo toimepanemises tingimusliku karistusega, mille katseaeg lõppes 29.09.2006. Uue analoogse esimese astme kuriteo (narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise) pani ta toime juba 17.08.2007, seega vähem kui aasta katseaja lõppemisest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Boris Sorroki puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Vangistuse ajal on kinnipeetava suhtes kohaldatud nelja distsiplinaarkaristust, vanglaametniku sõimamise, korralduste eiramise ja keelatud esemete töölt kaasatoomise eest. Nimetatud rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole B.Sorrok oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-9106), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja laps, kuid see ei takistanud B.Sorrokil uusi kuritegusid toime panna. Alkoholi tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Boris Sorroki vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valvega. Kohtunik
Loretta Pikma (allkiri)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.