lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-5409/9

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.07.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-5409/9
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
20.07.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
470
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-5409/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.06.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20 juuli 2010, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-10- 5409

Kohtukoosseis

Kohtunikud Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja ja Malle Preimer

Kriminaalasi

T.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav T.T / ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses/

juuni

aasta

otsus

RESOLUTSIOON

Jätta T.T apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1.Harju Maakohtu 03 juuni 2010 aasta otsusega lühimenetluses tunnistati T.T süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 ja karistati 1 aastase vangistustega. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 09. detsember 2009.

8 kuud

2.T.T tunnistati süüdi selles, et ta vargusi süstemaatiliselt toimepannud isikuna, ajavahemikul 03.07.09 kuni 08.12.2009 pani toime sissetungimisega Tallinnas pargitud sõiduautodest 18 võõra vara vargust.
3.Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, milles palub perekondlikel põhjustel teda koju lasta. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
5.Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).
6.Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T.T ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Seega oli esimese astme kohtus tagatud T.T õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.
7.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on T.T-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, uurimisele aktiivset kaasaaitamist. Asjaolusid, mis tingiksid mõistetud karistuse muutmist pole apellatsioonis esitatud ja neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. 09 augustil 2010 aastal lõpeb süüdistatavale mõistetud karistuse tähtaeg, seega enne kui ringkonnakohtus oleks võimalik kriminaalasja arutada.
8.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata.

IVI KESKÜLA

JULIA KATŠKOVSKAJA

MALLE PREIMER

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.