Kohtulahend

suhtes vastavalt KarS §75 lg 2 p 2,4,7,8 järgmised

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuriteokaaslastega, eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 3) asuda tööle nelja nädala jooksul või võtta end arvele Töötukassas; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; Mihhail Reštšuk vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 27.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Reštšuki tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mihhail Reštšuk on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.10.2008 kohtuotsusega KarS §184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS §68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust arvestati alates kinnipidamisest s.o 07.12.2007. Karistuse kandmise algus 07.12.2007 ja lõpp 03.06.2011. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 27.04.2010. Kinnipidamisasutuses Mihhail Reštšuki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud 4 korda. Vangistuse ajal osaleb kinnipeetav alates 01.09.2009 abikoka eriala õpingutel ning alates 30.03.2010 sotsiaalprogrammis Convictus ja lõpetanud abikoka eriala õpingud. Vabanemisel asub elama ema juurde Valgas Vee 1-32 Garanteeritud töökoht on OÜ Telonton poolt. Kriminaalhooldaja toetab Mihhail Reštšuki tingimisi ennetähtaega vabastamist. Vabanemisjärgselt on isikul olemas kindel elukoht ja toetavad lähisuhted. Isikul on omandatud kutseoskus ja olemas on teatav töökogemus. Mihhail Reštšuk on teadlik kriminaalse taustaga kontaktidest hoidumise tähtsusest. Väidetavalt on Mihhail Reštšukil olemas isiklik motivatsioon seadusekuulekaks eluks, mis aitab kinnistada omandatud teadmisi sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks ja järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid. Mihhail Reštšuk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist vangistusest. Prokurör ei toeta Mihhail Reštšuki vabastamist enne tähtaega. Kaitsja taotleb Mihhail Reštšuki vabastamist enne tähtaega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Mihhail Reštšuk võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine küllaldaselt põhjendatud. Karistusseadustiku § 76 lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Viru Maakohtu 09.10.2009 a. määrusega 1-08-7412 jäeti Mihhail Reštšuk tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata. Kohtumäärus jõustus 27.10.2009 a.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Mihhail Reštšuki isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras 4 korda. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi vangla teatel isik ei oma. Mihhail Reštšuk on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Uue kuriteo pani toime katseajal. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei ole küllaldane meede Mihhail Reštšukil hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval on 33 liiklusega seonduvat väärtegu. Kinnipeetav tarvitas narkootikume ning viimane kuritegu on seotud narkootiliste ainete ebaseaduslikult suures koguses omandamisega ja edasiandmisega. Käesoleval ajal on Mihhail Reštštuk Viru Vanglas osalenud sotsiaalprogrammis Convictus. Ta on loobunud suitsetamisest ja on lõpetanud suhtlemise kriminaalse taustaga isikutega. Vanglaametnikesse suhtub hästi. Vangistuses lõpetas abikoka eriala omandamise ja sai vastava tunnistuse. Mihhail Reštšukil on eriala ja töökogemused, mis toetavad teda tööturul. Vabaduses on tal toetav lähivõrgustik, kindel elukoht, garantii töökoha saamiseks ja veendumus asuda vabaduses käituma õiguskuulekalt. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav on põhilised karistuse eesmärgid täitnud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud takistusi tema ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Eeltoodust lähtudes kohus nõustub süüdimõistetu Mihhail Reštšuki temale Tartu Maakohtu 20.10.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamisega.

Kohtunik

Loretta Pikma

Ärakiri õige Nooremreferent

Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 12.07.2010 Nooremreferent

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.