Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
01.juuli 2010.a. Võru kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-9285
Täitmiskohtunik
Kohtunik Kersti Vosman
Istungisekretär
Annika Savimägi
Kohtuasi
Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse erakorralise ettekande, milles taotletakse Viru Maakohtu 31.03.2010.a. määrusega ennetähtaegselt karistuse kandmisest tingimisi vabastatud J Hle, isikukood xxx, elukoht xxx, Tartu Maakohtu 14.07.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, läbivaatamine
Istungil osalenud isikud
Prokurör Riita Serikova Süüdimõistetu J H Kaitsja Valli Kallaste Kriminaalhooldusametnik Ellen Kiilo
Juhindudes KarS § 75 1 lg 3, 4, 5, KrMS § 427 lg 2,3 § 432 lg 3 kohus m ä ä r a s : pikendada J Hle Viru Maakohtu 31.03.2010.a. määrusega määratud elektroonilise valve tähtaega kaks kuud s.o kuni 12.novembrini 2010.a.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.
Tartu Maakohtu 14.juuli 2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-09-9285 tunnistati J H süüdi KarS
§ 121, § 266 lg 2 p 3 ja 200 lg 2 p 7 - § 25 lg 4 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel kolme aastase vangistusega. J H karistuse kandmine algas 08.09.2008.a. ja pidi lõppema 07.09.2011.a. Viru Maakohtu 31.märtsi 2010.a.. määrusega vabastati J H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega katseajaga kuni karistusaja lõpuni s.o 07.09.2011.a. , millest esimeseks viieks kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Kohus määras J.H katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustas J Ht katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 2, 4, 7, 8 kohaldati J H suhtes järgmised kohustused: 1 mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal; 2 asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ja omandada üldharidust 01.septembriks 2011;
järelevalve programm registreeris jalavõru avamise häire. Kell 22:56 lahkus liikumiskeelu ajal J.H kodust. Sündmusest teavitati politsei juhtimiskeskust. J H seletuskirjast nähtub, et pärast tema suhtes teostatud kodukülastust 22.juuni 2010.a. õhtul oli ta segaduses , ei suutnud enam millestki aru saada ja eemaldas jalavõrult kinnitusklambri. Oli omadega nii segi seoses sellega, et ei saa midagi teha, väljas liikuda ega olla oma last ootava tüdrukuga, kellele pole temast mingit tuge. Oli tarvitanud alkoholi tema elukohta tulnud isikuga, kellega tal oli lubatud suhelda ja kes oli kaasa toonud alkoholi. Kõik hakkas ühest lonksust ja selleks ajaks kui tuldi teda kontrollima, oli ta joobes. Kriminaalhooldajale saadetud e-kirjas avaldab J H sügavat kahetsust juhtunu üle, palub siiralt vabandust ja uue võimaluse andmist. Süüdimõistetu J H avaldas kohtule, et oma elukohast ta 16.juunil 2010 ei lahkunud. Kui seda väideti, proovisid nad kriminaalhooldusametniku R.M, mis juhtub, kui ta teises toas on. Läks teise tuppa ja istus voodi peal 10 minutit. Tagasi talle ei helistatud ja ta ei tea, kas oli mingi erinevus. 22.juunil 2010.a. tarvitas ta oma elukohas esimene kord pärast vabanemist alkoholi, mille oli kaasa toonud K S, kellega tal oli lubatud suhelda. Pärast seda kui tema korteris käinud kriminaalhooldusametnik ja politseinikud lahkusid, tundis ta, et kõik on käest ära läinud, läks närvi, võttis jalavõru ära, käis rannas ja seejärel läks koju tagasi. Palub anda endale võimaluse jätkata sügisel õpinguid, et 9.klass ära lõpetada ja olla toeks oma last ootavale tüdruksõbrale. Leiab, et kui ta pandaks maksimum määras elektroonilise järelevalve alla, näitaks ta, et saab hakkama. Kaitsja leiab, et arvestades, et J H on saamas perekonnainimeseks, tema arusaamad on muutunud tõsisemaks, tema kahetsust, tuleks anda J Hle anda võimalus ja mitte saata teda tagasi vanglasse. Edaspidi suudaks J.H kindlasti järgida neid ülimalt karme ettekirjutusi. Prokurör peab võimalikuks, arvestades kohalolnud kriminaalhooldusametniku ja J H seletusi ja asjaolusid, mille ajendil rikkumised toime pandi, võimalikuks mitte pöörata J.H kanda jäänud karistuse osa täitmisele ning leiab, et lähtudes KarS § 75 1 lg 1 tuleks pikendada J.H elektroonilise valve tähtaega kahe kuu võrra. Kohtunik, kuulanud ära süüdimõistetu J H seletuse, kriminaalhooldusametniku, kaitsja ja prokuröri arvamuse, ei pea J Hle Tartu Maakohtu 14.07.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist käesoleval ajahetkel otstarbekaks. J H puhul on tegemist kahekümne aastase noormehega, kelle liikumisvabadus on oluliselt piiratud. Kriminaalhooldusametniku seletuse kohaselt on J.H teenindusraadius lühike, tal on võimalik minna oma korterist trepist alla maja ette, aga mitte kaugemale. Ajakavast nähtub, et üksi elaval J Hl on lubatud kodunt lahkuda toiduainete ostmiseks, juuksuris käimiseks jne. vaid üks kord nädalas. Kuni 16.juunini 2010.a. on J H kinni pidanud talle koostatud ajakavast, ta on täitnud temale Viru Maakohtu 31.03.2010.a. määrusega pandud lisakohustused - võtnud enda arvele Töötukassas, ei ole suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata, ta ei ole keeldunud osalemast sotsiaalprogrammides, ta kinnitas, et septembris asub õppima, et omandada põhiharidus. 22.juunil 2010.a. J.H poolt toime pandud alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ja jalavõru eemaldamine kinnitusklambri avamise teel on kohtuniku arvates käsitletav jätkuva tegevusena. Puuduvad tõendid selle kohta, et J Hl olnuks enne seda, kui tal kodukülastuse käigus ( kodukülastuse akt puudub) pärast kella 22 kriminaalhooldusametnikuga kaasas olnud politseiametniku poolt tuvastati raske joove, kavatsus rikkuda elektroonilise valve kohustust. Õigustamata J H käitumist, peab kohtunik usutavaks J.H poolt antud selgitust selles, et pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik ja politsei tema korterist lahkus, sattus ta paanikasse ja alkoholijoobe tõttu mitte hinnates oma käitumist adekvaatselt, eemaldas jalavõru ning lahkus kodunt, naastes mõne tunni pärast. J H on rikkunud elektroonilise valve kohustust, kuid ei ole teinud seda sooviga edaspidi kohustusele mitte alluda. Ta on oma käitumist puhtsüdamlikult kahetsenud nii oma seletuskirjades kui kohtuistungil. J H seletustest järeldub, et teda motiveerib 3 (4)
edaspidi õigusekuulekalt käituma peatselt isaks saamine. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohtunik, et kuigi kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes väljendatud taotlus pöörata J H kandmata karistus täitmisele, on seaduslik ja põhjendatud, tuleks käesoleval juhul eripreventiivsel eesmärgil anda J Hle viimane võimalus sotsialiseerumiseks ning rakendada tema suhtes KarS § 75 1 lg 1 sätteid, mille kohaselt kohus võib pikendada süüdimõistetule esialgselt määratud elektroonilise valve tähtaega ning pikendab elektroonilise valve tähtaega kahe kuu võrra. Vastavalt KarS § 75 1 lg-s 4 sätestatule elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Et J Hle paigaldati elektrooniline seade 13.aprillil 2010.a. pikendab kohus tähtaega kuni 12.novembrini 2010.a. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus määratud kaitsjale makstava tasu, mis nähtuvalt vandeadvokaat Valli Kallaste taotlusest on 1000 krooni, vastates Eesti Advokatuuri Juhatuse 15.detsembri 2009.a. otsusega kehtestatud tasumääradele, riigi kanda, kuna J H ainsaks sissetulekuks on töötu abiraha. Seoses Töötukassas töötuna arvel olemise ning elektroonilise järelevalvega ei ole tal võimalik leida ja teha juhutöid.
Kersti Vosman Kohtunik.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.