Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

K.N-i on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid ka tahtliku tapmise eest. Käesoleval ajal kannab K.N talle 18.12.2007.a Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7, KarS § 263 p 1,4 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 8 kuud 23 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 18.12.2007.a. 28.06.2010.a kohtuistungil avaldas K.N soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. K.N on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.N-i on kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid ka tahtliku tapmise eest. Esimest korda karistati K.N-i kriminaalkorras 1989.a. K.N-i on kuritegude toimepanemise eest valdavalt karistatud reaalselt ärakandmisele kuuluvate vangistustega, kuid K.N on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Karistusregistri teatiselt nähtuva kohaselt on K.N lühikesi vabaduses viibitud perioode kasutanud uute kuritegude toimepanemiseks. Neljandat korda karistati K.N-i kriminaalkorras 29.05.1998.a Narva Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 100 ja KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi KrK § 40 lg 3 alusel (Narva Linnakohtu 15.05.1998.a kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1 järgi karistuseks mõistetud 6 aasta 6 kuu vangistusega) kohtuotsuste kogumis liitkaristusega 10 aastat vangistust.

Vangistuses karistuse kandmise ajal toimepandud kuriteo toimepanemise eest karistati K.N-i viiendat korda ja seda 09.01.2003.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 1500.- krooni riigituludesse. 14.07.2006.a Harju Maakohtu määruse alusel vabanes K.N 25.07.2006.a 10 aasta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt, karistuse ärakandmata osa vangistusest vabanemise seisuga 1 aasta 2 kuud. 13.11.2007.a Viru Maakohtu määrusega pöörati KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele 29.05.1998.a Narva Linnakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 1 aasta 2 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks 13.11.2007.a. Karistus pöörati uuesti täitmisele, kuna K.N lahkus katseajal kriminaalhooldaja loata Rootsi ja kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes osutus seetõttu võimatuks. Lisaks rikkus K.N kohustust, mitte tarvitada katseajal alkoholi ja ei täitnud kohustust, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna pani K.N katseajal toime 2 kuritegu – röövimise ja avaliku korra raske rikkumise, milliste eest teda karistati kriminaalkorras (kuuendat korda) 18.12.2007.a Viru Maakohtu kohtuotsusega. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on K.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel tõenäoline tema varasema käitumise kordumine – käitumiskontrolli nõuete jäme rikkumine ja kriminaalhooldusest kõrvalehoidumine ja suhtlemise jätkamine kriminaalkorras karistatud isikutega ning alkoholi kuritarvitamine. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on K.N-ile omane kriminaalset käitumist alalhoidev mõtteviis. Kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatu kohaselt on K.N avalikkusele kõrgohtlik (II,40). Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud K.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. K.N-i puhul on jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. K.N-ile anti võimalus vabaneda röövimise, tahtliku tapmise eest ja varguste eest karistuseks mõistetud 10 aasta vangistuse kandmiseks tingimisi ennetähtaegselt, kuid K.N jättis selle võimaluse kasutamata – ei järginud enda süülisest käitumisest tingituna katseajaks talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning lisaks pani katseajal toime veel ühe uue röövimise ja avaliku korra raske rikkumise. Kohtu hinnangul ei ole senised karistused, sealhulgas viimased vangistused, avaldanud K.N-ile sellist positiivset mõju, et teda oleks põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtu hinnangul lähtub K.N-ist jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Teiste inimeste turvalisuse – elu, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta K.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Ainuüksi asjaolud, et K.N distsiplinaarkaristused puuduvad, vangistuses on osalenud sõltuvusprobleeme käsitlevas programmis „12 sammu“ Sinu valik ja omandanud eesti keelt ning elektriku ja keevitaja kutse, tal on vabaduses olemas elu-ja töökoht, ei anna küllaldast ja piisavat alust tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus andis K.N-ile juba ühe võimaluse vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks (14.07.2006.a määrusega), kuid seda kasutas K.N uute kuritegude, sealhulgas röövimise, toimepanemiseks ja kontrollnõuete eiramiseks ja kriminaalhooldusest kõrvalehoidumiseks. Käesolevaks ajaks ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, millistel oleks kohtul põhjendatud K.N-i veelkordselt usaldada ja teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Järelejäänud karistusaja vältel tuleks K.N-ile kasuks, kui ta osaleks agressiivuse temaatikat käsitlevas programmis, et vabadusse naastes läheks tal hõlpsamalt kohanemine ühiskonnas heakskiidetud käitumisnormidega. Heli Sillaots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.