Kohtulahend

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg, koht

Kriminaalasja number

1-07-2174

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Jane Oidsalu

Prokurör

Katrin Lindpere

Tõlk

Antonina Muravjova

Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.M-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

E.M (isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx)

Kaitsja

-

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta E.M temale Viru Maakohtu 18. detsembri 2007 aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2174 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu 18.12.2007 otsusega tunnistati E.M süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja karistati 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 263 p 1,4 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud karistusest raskeima osalise suurendamise teel 4 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistus 01-03.11.2006, seega ärakandmisele kuulus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 29.05.1998 otsuse ja Harju Maakohtu 25.07.2006 määrusega 1 aasta 2 kuud mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati Viru Maakohtu 13.11.2007 vahistamismääruse alusel vahistamine 13.11-17.12.2007 ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.12.2007. a ja lõpeb 09.09.2011. a. E.M on esitanud taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus on avanenud 10.10.2009. a. E.M on varasemalt kohtulikult karistatud viiel korral. Kriminaalhooldaja ei nõustu E.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Isik ei suutnud varem täita käitumiskontrolli nõudeid. Olles vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega, arvab kriminaalhooldaja, et E.M ei suuda ka edaspidi järgida elektroonilise järelevalve ja ennetähtaegse vabastamise kontrollnõudeid. Uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. Kui kinnipeetav on nõus endale võtma kriminaalhooldaja poolt pakutud lisakohustused, arvestades, et isikul on kindel elu- ja töökoht ning dokumendid, siis ei välista kriminaalhooldaja tingimisi ennetähtaegse vabastamisega nõustumist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu soovib vangistusest enne tähtaega tingimisi elektroonilise valve alla vanglast vabaneda. Kinnipeetav otsustas enda sõnul loobuda alkoholist ning tähtsaks on saanud pere ja töö. Prokurör ei nõustu E.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna isikut on karistatud 1998. a tapmise eest; nimetatud karistuse kandmisel pöörati karistus täitmisele, sest ta ei täitnud kriminaalhooldusosakonna kohustusi ning pani toime uue kuriteo. Seega ei suudaks ta vabaduses täita kontrollnõudeid ja võib panna toime uue kuriteo. Kohtuniku seisukoht E.M mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS 76 lg 2 p 1 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.12.2007. a ja lõpeb 09.09.2011. a. Käesolevaks ajaks on karistusajast kantud enam kui pool ning E.M on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus E.M-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks.