Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-06-9190
Kohtunik
Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
Virge Harak
Prokurör
Prokuröri abi Ruti Kilg
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Eduard Avetjani tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Eduard Avetjan isikukood: 38411210222; elukoht vabanemisel: xxx -
Süüdimõistetu Kaitsja
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta Eduard Avetjan temale Harju Maakohtu 10. juuli 2007. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-06-9190 mõistetud liitkaristuse 5 aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 10. juuli 2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-9190 tunnistati Eduard Avetjan süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2007. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 10. juuli 2007. a kohtuotsus Eduard Avetjani süüditunnistamise ja karistamise osas KarS § 184 lg 1 järgi. Uue
otsusega tunnistati Eduard Avetjan süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati 5 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks Eduard Avetjani eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 aasta ja 6 kuud ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu otsusega 18.03.2008. a. Eduard Avetjan kandis temale Harju Maakohtu otsusega mõistetud 5 aasta pikkusest liitkaristusest ära 1 a ja 6 kuud vangistust ajavahemikus 25.01.2006-25.07.2007. Ülejäänud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse kandmisele asus ta 13.06.2009. a, karistusaeg lõpeb 12.12.2012. Eduard Avetjan on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati Tallinna Linnakohtu poolt 27.02.2004. a KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 5 alusel 2 aasta ja 29 päeva pikkuse vangistusega. Tartu Vangla leiab, et Eduard Avetjani ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26%. Eduard Avetjan on esitanud avalduse elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil xxx Kriminaalhooldaja ei nõustu Eduard Avetjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isikul puudub vabanemisel kindel töökoht, haridust on 6 klassi, varasemalt korduvalt nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud, kahel korral on süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastatud, kuid ta on endiselt kuritegusid toime pannud. Eduard Avetjanil on probleeme olnud narkootikumide tarvitamisega ning alati on risk, et ta alustab sellega uuesti. Kohtumenetluse poolte seisukohad Eduard Avetjan soovib vabaneda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Ta kinnitab, et pole 10 aastat enam narkootikume tarvitanud. Varasemad vabastamised ebaõnnestusid, kuna ta oli alaealine ja mõtles siis teistmoodi. Prokurör on seisukohal, et Eduard Avetjani ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Täitmiskohtuniku seisukoht Eduard Avetjan mõisteti kohtuotsusega süüdi esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 sätestab, et esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Haju Maakohtu otsusega mõistetud 5 aasta pikkusest karistusest kandis Eduard Avetjan 1 aastat ja 6 kuud ära ajavahemikus 25.01.2006-25.07.2007. Ülejäänud 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust asus ta kandma 13.06.2009. a. Seega on ta käesolevaks ajaks 5 aasta pikkusest vangistusest kandnud enam kui 2,5 aastat. Eduard Avetjan on ka esitanud avalduse elektroonilise valve kohaldamiseks, seega on olemas formaalne alus süüdimõistetu enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral on Eduard Avetjanil võimalus elama asuda aadressile xxx. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja
järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja kinnitab, et nimetatud aadressil asuvas korteris on olemas elektroonilise valve kohaldamise tingimused. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eduard Avetjan on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Kahel korral on ta vangistusest vabastatud enne tähtaega, kuid jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Mõlemal katseajal on toime pannud uue kuriteo. Vangistuses on kinnipeetava suhtes alles 31.05.2010. a kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid tema poolt kasutatud füüsilise vägivalla tõttu. Sellised asjaolud näitavad, et Eduard Avetjan ei ole oma varasematest vigadest õppinud ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Eduard Avetjanil on haridust 6 klassi, riigikeelt ta ei valda ega pea vajalikuks hariduse ja kutse omandamist. Samuti pole ta ametlikult kunagi töötanud. Tema suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Eelnevat elustiili iseloomustavad röövimised, kelmused ja väljapressimised. Kuna kuritegelik käitumine sai alguse lapsepõlves, on kinnipeetava mõtlemisja käitumisviis kriminaalse keskkonna poolt mõjutatud. Vangla on süüdimõistetut iseloomustanud impulsiivse ja kasina probleemilahendusoskusega inimesena. Vabanemisel puudub isikul garanteeritud töökoht. Seega oleks tal vabaduses palju vaba aega ning majanduslikud raskused, mille tõttu on oht kalduda kuritegelikule teele. Süüdimõistetul on probleemid seoses narkootikumide tarvitamisega. Enda sõnul on ta proovinud kõiki Eestis saadaolevaid narkootikume ning tunnistab varasemat sõltuvust. Käesoleval ajal kannab karistust narkokuriteo eest. Tema väide selle kohta, et 10 aastat pole narkootikume tarvitanud, ei ole kooskõlas karistusregistri andmetega. 2003. a on Avetjani kolmel korral karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15 ́ alusel, samuti 2007. a. Ettekandest nähtuvalt ta kanepit narkootiliseks aineks ei pea. Seega on tõenäoline, et ta võib uuesti narkootikume tarvitama hakata. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et Eduard Avetjanile on kahel korral antud võimalus karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda ja mõlemad katseajad on ebaõnnestunud – ta on toime pannud uued kuriteod (teisel korral täisealisena), on kohtus seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise oht on jätkuvalt suur ning Eduard Avetjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ennatlik.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.