Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08 oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-06-9190
Kohtunik
Jüri Sakkart
Kohtuistungisekretär
Inna Kossinets
Prokuröri abi Kaitsja Kohtuasi
Sergei Travnikov Vladimir Vaštšjonok Viru Vangla materjalid Sergei Judin ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu
Sergei Judin (isikukood: 38211070268; kannab karistust Viru Vanglas)
Jätta Sergei Judin elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Sergei Judin ́ile.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 10.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Judini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Judin mõisteti süüdi Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2007 kohtuotsusega nr.1-06-9190 KarS § 184 lg.2 p.1 järgi ning karistati KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 3 aasta 6 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus 11.09.2008 ja karistuse kandmise lõpp 10.03.2012. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub ta elama vanemate juurde aadressil xxx xxx Kinnipeetaval on põhiharidus. Peale kooli õppis keevitaja eriala kuid jättis õpinguid pooleli. Viru Vanglas läbis ta sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“ ning osales Convictuse tugigrupis. Enne vangistust töötas nii ametlikult kui ka mitteametlikult, eriala puudub. Vabaduses garanteeritud töökoht samuti puudub. 1(3)
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Judin tuleb jätta elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Judini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal kinnipeetav on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid Sergei Judin on varem 6 korda kriminaalkorras karistatud kuid paranemise teele ei asunud pannes toime uue 1 astme kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et on võimeline käituda seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistus kinnipeetav on 11 korda karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete aine seaduse rikkumise eest, mis räägib sellest, et tal on probleeme narkootikumide tarvitamisega ja see on tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks seda enam, et viimane kuritegu oli seotud narkootikumide käitlemisega. 2(3)
Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et Sergei Judini puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades Sergei Judini poolt toimepandud kuritegude dünaamikat, iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.