Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2010.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Kriminaalasja number
1-09-19584
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Asi
Süüdimõistetu J. S. vangistusest vabastamise otsustamine
Prokurör
Alar Häidberg
Süüdimõistetu
J. S. (isikukood XXX; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas) 9. juuni 2010.a.
Kohtuistungi toimumise aeg
tingimisi
ennetähtaegse
Jätta J. S. Tartu Maakohtu 27.11.2009.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 27.11.2009.a. otsusega tunnistati J. S. süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust J. S.le Tartu Maakohtu 02.03.2009.a. otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa so 10 kuud 5 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti J. S.le 1 aasta 5 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab J. S. karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 27.11.2009.a. ja lõpp 02.12.2010.a. 13.05.2010.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud J. S. isikliku toimiku otsustamaks J. S. vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J. S. palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada.
Prokurör leiab, et J. S. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt J. S.d on vangistuse kandmise aja jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Alates 21.09.2009.a. osales sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse Asendamise Treening“, mille katkestas 05.11.2009.a. J. S.l on kalduvus konfliktsituatsioonides agressiivselt käituda, kuid ta taju seda probleemina, pigem peab põhjendatuks. Vangla hinnangul J. S. puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 41% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49%. Vangla toetab J. S. ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta J. S. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. J. S.l on vabanemise korral võimalik elama asuda ema juurde Torma alevikku Jõgevamaal. J. S. sissetulekuks on töövõimetuspension. J. S. on varem kolmel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid kahel korral kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärki, sest J. S. pani katseajal toime uued kuriteod. Kuritegelik käitumine on jätkunud ka vangistuses, kus ta pani toime kehalise väärkohtlemise. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et J. S. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Süüdimõistetu J. S. on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik, samuti käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda kohtu arvates J. S.a vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Isiklikus toimikust olevast karistusregistri teatisest ja kohtuotsustest nähtuvalt on J. S.d aastatel 2002-2010.a. kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral. Seega on J. S. olnud kuritegelikult üsna aktiivne. J. S. suhtes on varem kahel korral ( Jõgeva Maakohtu 21.01.2004.a. otsusega ja Tartu Maakohtu 27.02.2007.a. otsusega) kohaldatud ka KarS § 74 sätteid, mõistes vangistuse tingimisi ja allutades ta katseajaks käitumiskontrollile. Kuid J. S. pani katseajal toime uued kuriteod, mistõttu karistused tuli pöörata täitmisele. J. S. pole korrarikkumistest suutnud hoiduda ka vangistuse kandmise ajal. Kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et J. S. pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Peale selle on J. S. karistuse kandmise ajal toime
2 (3)
pannud isegi uue kuriteo, visates kaaskinnipeetavat kuuma veega. J. S. kohtuistungil avaldatud väide, et tema korrarikkumised on tingitud vanglaametnike tegematajätmisest, on ennastõigustav ja osutab asjaolule, et J. S. pole oma süüst ja reeglite täitmise vajalikkusest aru saanud käesoleva ajani. Selline J. S. varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks, et J. S. oleks võimeline ennetähtaegse vabanemise korral jätkama oma elu seaduskuulekalt käitumiskontrollile allutatuna.
Kohtunik Rita Kulberg
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.