Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

J.K.,

avaldasin Kristine Kõps /MEDICINA OÜ kohta valeväited, et minu teismelise tütre näonaha vaatlus tehti 2 meetri kauguselt ja pr. Kõps määras enda jaoks sobivad

nahahooldustooted, samuti, et Kristine Kõps pakkus ilma igasuguse visiidita ja nn altleti kaubana retseptiravimit. Mul puuduvad tõendid selliste väidete avaldamiseks ning ma lükkan need väited ümber.“

menetluskulud

Edasikaebamise kord

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

nõude loovutamise teate. Ligikaudu kaks tundi pärast nõude loovutamise teate kättesaamist ehk ööl vastu 7. septembrit 2023, avaldas kostja hagejate kohta Facebooki grupis järgneva sisuga postituse:

„HOIATUS! KRISTINE KÕPS/MEDICINA OÜ

Käisin oma teismelise tütrega nähanaha analüüsis. Vaatlus tehti 2 meetri kauguselt ja PR. Kõps määras enda jaoks sobivad nahahooldustooted. Neid kasutama hakates tuli aga välja et antud tooted ei sobi üldse ja ka teise kosmeetiku juures kinnitati sama. Mida aga Kristine Kõps tegi - pakkus ilma igasuguse visiidita retseptiravimit. Selleks tal muidugi luba puudub ja tegemist nn altleti kaubaga. Antud ravim on AINULT dermatiidi ravimiseks seda mu tütrel ka ei ole. Vaatad küll et tegemist on tegevusloaga kliinikuga ja vastu võtab selle juht, kuid teenus antud proua poolt on nii ebapädev kui üldse olla saab.“ Kostja, olles nimetatud Facebooki grupi administraator, võttis hagejatelt võimaluse kostja postituse juurde seisukohta avaldada. Hageja 2 pidi ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamiseks tegema 7. septembril 2023 eraldiseisva postituse, milles selgitas kostja väidete tagamaid ja lükkas ümber alusetud süüdistused. Kostja kommenteeris samal päeval hageja 2 postitust järgnevalt: „Me ei räägi siin isiklikust vimmast ega grupist eemaldamisest. Keegi pole kedagi eemaldanud. Tegemist on minu isikliku vestlusega. Ja antud vestluses on selgelt näha kuidas Kristine Kõps pakub raviks minu alaealisele tütrele retseptiravimit Elidel, see on aga seadusega vastuolus ja kriminaalkorras karistatav. Ja nagu MEDICINA ka kursis on tegelesime selle nahareaktsiooniga nädalaid!“ Kostja avaldas järgmised ebaõiged faktiväited: -

nagu oleks hageja 1 vaatluse teinud 2 meetri kauguselt, nagu oleks hageja 1 määranud enda jaoks sobivad nahahooldustooted, nagu oleks hageja 1 pakkunud ilma igasuguse visiidita retseptiravimit, nagu oleks hageja 1 pakkunud sihilikult ebasobivat ravimit, hageja 1 vestluses kostjaga on selgelt näha kuidas pakutakse raviks retseptiravimit Elidel, mis on seadusega vastuolus ja kriminaalkorras karistatav.

Kostja avaldas hageja 1 kohta väärtushinnangu, mille kohaselt „...teenus antud proua poolt on nii ebapädev kui üldse olla saab.“ Kostja rikkus eeltooduga hageja 1 isiklikke õigusi, kuna lõi hagejast 1 selgelt negatiivse kuvandi. Kostja põhjustas ebakohase väärtushinnangu avaldamisega hagejale 1 mittevaralise kahju. Hagejal 2 on seoses kostja avaldatud ebaõigete faktiväidetega tekkinud varaline kahju saamata jäänud tuluna. Hagejad pöördusid oma õiguste kaitseks Advokaadibüroo EMERALDLEGAL poole ja kandsid kohtueelseid õigusabikulusid 2430 eurot (koos käibemaksuga).

nahk kuivas ja lõhenes. Kostja tegi lapsest järgnevatel päevadel pildid. Kostja konsulteeris 18. veebruaril 2023 kosmeetikuga, kes soovitas toodete kasutamine kohe lõpetada. Kostja informeeris 18. veebruaril 2023 hagejat 1 juhtumist, millele järgnenud sõnumivestluses hageja 1 soovitas, et perearst võiks Elideli välja kirjutada ja pakkus, et võib vajadusel Elideli ise organiseerida. Hageja 1 pakutud Elidel on retseptiravim. Ravimi omaduste kokkuvõtte punktis 4.2 on kirjas, et ravi Elidel kreemiga võib alustada vaid arst, kellel on atoopilise dermatiidi diagnoosimise ja ravi kogemused. Lapsel ei ole kunagi diagnoositud atoopilist dermatiiti. Kostja sai 6. septembri 2023 õhtul suulises vestluses oma tuttavalt informatsiooni, et Medicina kliinikut külastanud inimesel tekkisid sarnased lapse näonaha probleemid, mis kadusid hooldustoodete kasutamise järgselt. Hageja 1 reklaamib raviplaanide koostamist, mida saavad teha vaid vastava kvalifikatsiooniga arstid ja teised tervishoiutöötajad. Tervishoiutöötajate registri järgi on hageja 1 kutsekvalifikatsioon „õde“. Hageja 1 ei ole arst, kellel on kvalifikatsioon ja pädevus raviplaane koostada. Hagejal 1 ei ole kosmeetiku kutsekvalifikatsiooni, tema läbitud koolitused ja omandatud oskused ei ole seotud laste nahahoolduse või dermatoloogiliste probleemide ravimisega. Hageja 1 soovitatud tooted tekitasid lapse näonaha tugevat ärritust, uue samasuguse juhtumi ilmnemisel pidas kostja vajalikuks avaldada hoiatava postituse, et hagejalt 1 näohooldust tellivad patsiendid oleksid ettevaatlikud. Postituse avaldamisega võis kostja hoopis hoida ära täiendavate kahjunõuete esitamise hagejate vastu, kui hageja 1 jätkab ebakvaliteetse teenuse pakkumist. Vale on hagejate väide, et kostja on jätnud hagejaga 1 seotud laenulepingu täitmata. Laenuandja raamatupidaja kinnitas 15. märtsil 2022, et leping on täidetud. Kostja ei avaldanud postituses ebaõigeid faktiväiteid. Hageja 1 tegi näoanalüüsi teisel pool lauda istudes ehk ligikaudu kahe meetri kauguselt. Kostja selgitas menetluse käigus, et kaugus võis olla 1,5 meetrit ja lõplikes seisukohtades, et kaugus oli 1,3 meetrit. Hageja 1 ei kasutanud luupi, valgustust, ega vaadanud patsiendi näonahka lähedalt. Kostja ei väitnud, et hageja 1 oleks pahatahtlikult või omakasupüüdlikult määranud lapsele kasutamiseks midagi, mis lähtus vaid hageja 1 huvidest. Hageja 1 konsulteeris hageja 2 juures töötanud dermatoloogiga (eeldatavasti hageja 2 veebilehel nimetatud Dr M. Tamperega). Hageja 1 tugines piltide põhjal dermatoloogilt saadud suulisele vastusele ja määras, et lapsel on dermatiit. On ebausutav, et dermatoloog andis last nägemata soovituse, mille põhjal hageja 1 määras raviplaani, st soovitas kasutada dermatiidi ravimiseks mõeldud retseptiravimit. Dr M. Tampere erialaks on botuliini süstid ning tema läbitud koolitustest ei nähtu kosmetoloogia kvalifikatsiooni. Ravi Elidel kreemiga võib alustada vaid arst, kellel on atoopilise dermatiidi diagnoosimise ja ravi kogemused. Lapsel ei ole diagnoositud dermatiiti. Hagejal 1 puudub kvalifikatsioon alaealisele lapsele retseptiravimi pakkumiseks. Hageja 1 kirjutas: „Kuidas nahk? Kui te ei saa elideli, ma organiseerin selle ise.“ Kostja kirjutas hagejale 1, et perearst pidas vajalikuks nahaarsti visiiti. Seega asus hageja 1 teostama enda määratud raviplaani vaatamata sellele, et kostja perearst soovitas lapsel eelnevalt käia nahaarstil. Kostja pidas hageja 1 tegevust ebaseaduslikuks. Kostja väited kriminaalkaristuse kohta põhinesid meedias kajastatud juhtumitel, kus retseptiravimite ebaseaduslik käitlemine on toonud kaasa kriminaalkorras karistamise. Kostja eesmärk oli juhtida tähelepanu potentsiaalselt ebaseaduslikele tegevustele, mis võivad kahjustada avalikku huvi ja tervishoiu kvaliteeti. Hageja 1 jättis tervishoiuteenuse nõuetekohaselt dokumenteerimata. Hageja 1 ei jäädvustanud ega dokumenteerinud patsiendi seisundit konsultatsiooni ajal. Kostja avaldatud informatsioon põhines objektiivsetel ja kontrollitud faktidel ja ei sisaldanud alusetuid süüdistusi. Kostja eesmärk oli teavitada avalikkust tema tütre kogemusest, mis on põhjendatud ja proportsionaalne avalikkuse huviga saada objektiivset informatsiooni

tervishoiuteenuste kohta. Seega ei saa kostja avaldusi pidada ebaõigeteks faktiväideteks ega ebakohasteks hinnanguteks. Väärtushinnang „teenus antud proua poolt on nii ebapädev kui üldse olla saab“ põhineb kostja isiklikel kogemustel ja tõenditel ja ei ole ebakohane ega õigusvastane. Kostja avaldas väärtushinnangu, mis põhineb tõenduspõhisel materjalil, on õigustatud ja ei kujuta endast isiklike õiguste rikkumist. Kostja avaldas postituse põhjusel, et tema kogemus hageja 1 teenusega oli ebameeldiv ja teenuseid osutati ebaprofessionaalselt, mis on tõendatud. Kostja ei ole arvamuse avaldamisega tahtlikult põhjustanud hagejatele kahju ega kahjustanud ülemääraselt hagejate hüvesid.

MAAKOHTU LAHEND

tavajärjekord seda võimaldab. Hageja 1 saatis 19. veebruaril 2023 sõnum kostjale: „Jah. Ma saan arstiga ise nõu pidada, Kui ikkagi ei muutu. Tal ei ole kindlasti palju vaja aga õige asi tuleb leida“. 21. veebruaril 2023 „Bepnthen ja effeclar H on head. Aga elideli voiks perearst välja kirjutada. Lasin yle vaadata. Seborroiline dermatiit tundub.“ 23. veebruaril 2023 küsib hageja 1 ise uuesti, et kuidas lapsel nahk ja „kui te ei saa elideli, ma organiseerin selle ise“. Hageja 1 sõnum 23. veebruaril 2023 kell 9.24 on järgmine: „Okei, siis organiseerin ise. Uuel nädalal, Aga pilti tahaks et kui nüüd ainult bepantheni kasutab kuidas on“. Kostja väitis menetluses, et sõna organiseerima tähendab esitatud kontekstis ravimi välja kirjutamise korralduse esitamist kliinikumi töötajale. Kostja on aga vaidlusaluses postituses väitnud, et hageja 1 on talle altleti kaubana ravimit asunud pakkuma. Maakohus ei nõustunud, et hageja 1 on andnud kellelegi juhise retseptiravimi väljakirjutamiseks. Hageja 1 selgitas, et tal oli võimalik tutvuste kaudu saada dermatoloogi vastuvõtu aeg tavajärjekorrast kiiremini.

varasemalt soovinud pöörduda, kuid ei ilmunud kohale. Probleem on kestnud seega pikemalt.“ Täiendavalt märgitakse terviseloos: „Lisaks soovitatud Effeclar H näokreemi koduseks hoolduskreemiks, kuna esineb nii nahakuivust, tundlikkust, kui ka aknelaadseid ilminguid.“ Maakohus nõustus hagejaga 1, et seega valis kostja oma tütrele eesmärgipäraselt just konkreetse teenuse, s.o probleemse naha nõustamine. Maakohus ei kahelnud, et kostja tütrel esinesid näonaha probleemid enne hagejate juurde visiidile minekut. Kostja avaldas kohtuistungil: „Kaasa andis Eucerini testri, mis oli natuke kangem kreem, juhul kui punne tuleb juurde näkku /.../...aknet ei esinenud, olid mõned ummistunud poorid, aga tõsist probleemi ei olnud“. Seega on asjas esitatud tõendid, et kostja tütre näonahk oli probleemne juba enne konsultatsioonile tulekut. Kostja vastustest hageja 1 3. märtsi 2023. a päringutele kinnitab kostja, et näonahk on kahe nädalaga märgatavalt paranenud. Kostja kinnitab, et tütar kasutab jätkuvalt hageja 1 soovitatud BePanthen nahasalvi, mida hageja 1 soovitas kostjale pärast seda, kui selgus, et esialgselt soovitatud tooted tütre näonahka oluliselt ei parandanud. Maakohus möönis, et kostja selgitused kohtumenetluses tütre näonaha olukorra kohta on olnud heitlikud ning eluliselt mitte usutavad. Kostja selgitas kohtuistungil postituse tegemise tagamaid: „Tegin postituse, sest sel perioodil olid pinged suured /.../Kui postituse tegin, siis pinged olid suured, sest oli kooliaasta algus, uus trenniaasta algus, mul kasvab peres 4 last, kogu aeg pingeline ja august, september kõige pingelisemad kuud. Tunnistasin vande alla, et postitus oli veidi emotsionaalne, samas, ma ei eksinud postituses ühegi faktiga, va võibolla kauguse vaatluse andmetega, mis võisid olla 20-30 cm vähem, seda praegu tõestada ei saa. Ülejäänud väiteid ma saan tõestada. See postitus ei olnud kindlasti seotud Farmada Invest OÜ-ga seotud pingetega või muude laenuprotsessidega.“ Samas on kostja viidanud, et postituse ajendiks oli, et ta sai 6. septembri 2023 õhtul oma tuttavalt teada, et hagejate kliinikut külastanud inimesel tekkisid sarnaselt lapse näonaha probleemid. Selge ja üheselt arusaadav ei ole, miks pidi kostja suunama oma pingelise eraelu just hagejate vastu selliselt, et tegi postituse kuus kuud tagasi hagejate juures toimunu kohta. Maakohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kostja reageeris siiski 6. septembril 2023 esitatud nõude loovutamise teatele. Siinkohal on oluline, et postituse tegi kostja hageja väitel paar tundi pärast nõudekirja saamist. Kostja on 17. oktoobril 2023 hagejate nõudekirjale vastates ise sisustanud nõudele vastuväite sellega, et käimas on töövaidlus K.K. ja Farmada Invest OÜ vahel välja maksmata töötasude osas ning töötasudena välja makstud laenude tasaarveldamise küsimuses. Samuti on kostja 4. detsembri 2023 vastuses hagiavaldusele iseloomustanud hagejat 1 läbi Farmada Invest OÜ-ga seotud tegevuste. Maakohus leidis, et kuna kostja avaldas hageja 1 suhtes au teotavaid faktiväiteid ja ebakohase väärtushinnangu, tuleb hageja 1 mittevaralise kahju nõue rahuldada. Isikliku õiguse rikkumisel kahju tekkimist eeldatakse ning vastupidist peab tõendama kostja. Hagejad on välja toonud, et postitus ja kommentaarid avaldati Facebooki grupis, mis on mõeldud hagejate tavapärastele klientidele. Hageja 1 au on teotatud viisil, mis tema erialalisest tegevusest lähtudes pidi talle omama äärmiselt negatiivset mõju sõltumata sellest, et hageja 1 ei ole tõendanud tervisekahju saamist, nt perearsti poole pöördumise fakti ega tulemust. Nõustuda tuleb hagejaga 1 selles, et kostja põhjustas hagejale 1 läbi ebakohase väärtushinnangu moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet ja taluma enesehinnangu negatiivset muutust. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja toime pandud õigusvastane tegu on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet klientidega suheldes, kusjuures

viimane häiris oluliselt hageja igapäevaelu. Hagejal 1 on esinenud kostja teo tulemusel meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Kostja ei ole hageja 1 ees kordagi vabandanud. Hageja 1 palub arvestada hüvitise mõistmisel kostja rikkumise erilist intensiivsust, mis väljendub ebaõigete faktiväidete avaldamises otse hagejate klientuurile. Ebaõige on kostja väide, et hüvitise suuruse määramisel peab arvestama, kaua postitus oli avaldatud. Ei oma tähtsust, kas postitust nägid kõik Facebooki grupi ca 6500 liiget või milline konkreetne arv liikmeid postitust nägi. Vaidlust ei ole, et postitus tehti grupis nähtavaks ilma piiranguteta kõikidele liikmetele ja kõikidel liikmetel oli seega võimalus postitusega tutvuda. Kostja on ise esitanud tõendid selle kohta, et tema postitust jõudis vaadata vähemalt 2400 inimest, kellest kõik on muu hulgas potentsiaalsed kliendid. Kostja viitas Tartu Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-21-315, milles on leitud, et kuigi Internetis avaldatud kommentaari võivad lugeda paljud inimesed, ei tee seda siiski kõik. Maakohtu hinnangul ei olnud kostja viide praeguses asjas kohane. Ringkonnakohus käsitas olukorda, kus ajakirjandusliku artikli alla oli kirjutatud netikommentaar ja nõustuda saab sellega, et kommentaari ei pruugi lugeda kõik, kes kasutavad internetti või loevad avaldatud artiklit. Kostja on ise avaldanud arvamuse ühes kindlas Facebooki grupis (Tartu iluteenindajate kontaktid/sooduspakkumised klientidele). Kostja avaldatul on suured läbivad tähed (HOIATUS! KRISTINE KÕPS/MEDICINA OÜ), et postitusele tähelepanu tõmmata ja sellega soovida saada võimalikult lai lugejate ring. Maakohus nõustus hagejatega selles, et kostja avaldatud väited on eksitavad ja hagejate suhtes ülekohtused. Kostja soovis õigusvastaste väidetega jätta mulje, et hagejad osutavad halva kvaliteediga ja ebaseaduslikku teenust. Maakohus oli seisukohal, et kostja tegutses tahtlikult ja teadlikult ning kostja eesmärk oli arvestades avaldamise metoodikat ja ajastust selgelt hagejale 1 kahju tekitada. Kostja käitumise motiiviks oli varasema laenulepingu (kostja ja hagejaga 1 seotud ettevõtte vahel sõlmitud) täitmise nõue. Kostja pole tõendanud, et oleks mistahes kontrolli andmete avaldamisele eelnevalt teinud. Kostja palus kohtuistungil temalt hüvitiste väljamõistmisel võtta arvesse, et tal puudub regulaarne sissetulek (on vaid lastetoetus ja väikeses määras elatis), ta lõpetab sel aastal gümnaasiumi, tema laps sõidab augustis MM-ile, mille kulud on 4000-5000 eurot. Hageja on esile toonud, et kostja sellekohased väited on tõendamata. Maakohtule ei olnud jälgitav, mil moel on võimalik regulaarse sissetulekuta kostjal ülal pidada nelja last, kellest ühel on suuri kulutusi kaasa toov hobi ning tasuda enda esindajale praeguses kohtumenetluses ca 5300 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada kohtupraktikas välja mõistetud hüvitistega. Riigikohtu kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ kohaselt mõistsid kohtud kõiki avaldamise viise arvestades au teotavate ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest välja mittevaralise kahju hüvitisi, mis jäid vahemikku 100–20 000 eurot. VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevalt ei ole kannatanul kunagi kohustust taluda ebaõigete andmete avaldamist. Ebaõiged andmed tuleb ümber lükata või parandada isegi siis, kui nende avaldamine ei olnud õigusvastane. Kuna kostja ei tõendanud, et tema avaldatud andmed olid tõesed ja ta kontrollis neid piisava hoolsusega, tuleb rahuldada hagejate nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hagejatel on tekkinud kulu kohtueelsele õigusabile 2340 eurot (arve nr 23090088 õigusteenuste eest 1620 eurot ja arve nr 23100006 õigusteenuste eest 810 eurot). Hagejatel oli oma õiguste kaitsmiseks vaja kasutada lepingulist esindajat, sest poolte vahel oli õiguslik

vaidlus, kas kostja avaldas hageja 1 kohta hageja 1 mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohase väärtushinnangu. Pooled vaidlesid kohtueelselt, kas kostja peab ümber lükkama ebaõiged andmed ning hüvitama hagejale kahju. Hagejate esindajale kohtueelselt kulunud 2340 eurot on ülepaisutatud. Maakohtu hinnangul on põhjendatud õigusabikuluks enne kohtumenetlust 1500 eurot. Tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1, § 127 lg-test 1 ja 4 ning § 128 lgtest 1 ja 3 rahuldas maakohus hagejate nõude kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõistis kostjat välja 1500 eurot. Hageja 2 on esitanud nõude saamata jäänud tulu saamiseks ning palunud selle suuruse jätta kohtu hinnata. Hageja 2 pidi tõendama tulu saamise kavatsuse ja võimaluse ning põhjusliku seose kahju ja kostja postituse vahel, mida hageja ei olnud maakohtu hinnangul teinud. Tulenevalt eeltoodust ei rahuldanud maakohus hageja 2 nõuet saamata jäänud tulu saamiseks. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 1. Maakohus arvestas, et rahuldas hageja 1 nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 400 euro ulatuses ja rahuldas osaliselt hageja 1 nõude varalise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot (hageja nõue oli 2430 eurot), s.o 61,73% ulatuses ning jättis hageja 2 hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hagejate ja kostja õigusabikulud on osaliselt üle paisutatud. Hagejate esindaja ajakulu õigusteenuse osutamisel oli 43 tundi 55 minutit, millest maakohtu hinnangul oli põhjendatud 27 tundi 25 minutit. Kostja esindaja ajakulu oli 22 tundi 6 minutit, millest maakohus ei pidanud põhjendatuks ajakulu kohtueelses menetluses 3 tunni 12 minuti ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

näohooldusvahendid ning tegi näonaha analüüsi ebaõigesti, kuid seda tõendit ei ole maakohus analüüsinud ega arvesse võtnud, vaid on tuginenud hageja 1 suulistele väidetele Hageja 1 koolitused ja kvalifikatsioon ei viita kosmeetilistele protseduuridele. Maakohus viitab otsuse p-s 26.2 hageja 1 kinnitusele ja vande all antud ütlustele. Hageja 1 ei ole tõendanud väidet, et tema kliinik tegeleb probleemse näonahaga inimestega ning nahaprobleemid on tema igapäevase töö osa. On üldteada ning samuti on avaldatud hageja 2 veebilehel, et kliinik tegeleb ilusüstide ja fotonoorendusega. Hageja 1 kinnitas kohtuistungil, et on spetsialiseerunud täitesüstidele. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited, et hageja 1 ei ole läbinud näonaha analüüsi koolitusi ega kosmeetiku koolitust. Hageja 1 ei esitanud ühtegi tõendit oma kvalifikatsiooni ja kogemuse tõendamiseks. Maakohus leidis otsuse p-s 26.4, et hageja 1 on lubanud retsepti organiseerida. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited, et kui hageja 1 tõesti kavatses organiseerida dermatoloogi vastuvõtu, siis pole seda nõuetekohaselt dokumenteeritud. Samuti ei leidnud selline tegevus kunagi aset. Hagejad ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja 1 oleks kunagi kolleegist dermatoloogiga konsulteerinud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja 1 ei ole visiiti dokumenteerinud, kuigi isegi Terviseamet on sellele kohustusele tähelepanu juhtinud. Hageja 1 väitel dokumenteeris ta visiidi 13. veebruaril 2024, Terviseportaali ei ole hageja 1 esitatud dokumenti tänaseni sisestatud. Seetõttu vaidlustas kostja esitatud dokumendi ehtsuse, kuid maakohus ei ole selle kohta seisukohta võtnud. Hageja 1 kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt oli dokumenteerimine tehtud peale visiiti õigeaegselt. Kostja küsis kohtuistungi järgselt dokumenteerimise kohta logiväljavõtted hageja

dokumendihaldussüsteemist e-Kliinik ja Terviseportaali haldajalt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt. Logiväljavõtetest on näha, et E. B. visiit dokumenteeriti alles peale kohtusse pöördumist 16. detsembril 2023 ning enne kohtule tervisekaardi esitamist tehti dokumentidele muudatusi kokku 25 korda. Viimane muudatus kohtule esitatud terviseloole on tehtud 7. aprillil 2024. Maakohus on oma järelduses otsuse p-des 39 ja 48 tuginenud elulisele usutavusele, mis ei ole piisav ja ei asenda tõenduspõhist lähenemist. Maakohus on ekslikult asendanud tõendite analüüsi hüpoteetilise oletusega. Kostja tegi vaidlusaluse postituse 7. septembril 2023. Kostja esitatud tõendi kohaselt nõudekirjas nimetatud laenuleping on kohaselt täidetud juba 15. märtsil 2022. Postituse tingis asjaolu, et 6. septembri 2023. a õhtul sai kostja suulises vestluses oma tuttavalt informatsiooni, et Medicina kliinikut külastanud inimesel tekkisid sarnaselt lapsele näonaha probleemid. Asjaolu, et postitus tehti mõni tund pärast kostja jaoks alusetu nõudekirja saatmist, ei ole piisav tõend selle kohta, et postitus oli otseselt ajendatud nõudekirja saamisest. Mittevaralise kahju suurus on asjaolusid arvestades määratud liiga kõrgena. Isegi kui maakohus leidis, et kostja vastutab osaliselt, oleks tulnud mittevaralise kahju hüvitist määrates arvestada rikkumise minimaalset ulatust ja hageja 1 enda rolli konflikti tekitamisel (VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 5) ning samuti hageja 1 postitust, mis sisaldas samuti ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohast väärtusthinnangut. Need asjaolud jättis maakohus hüvitist määrates tähelepanuta. Isegi kui kostja oleks hageja 1 õiguseid rikkunud, siis oleks mõistlik hüvitise määr 100 eurot. Maakohus ei ole toonud esile asjaolusid, mis õigustaksid keskmisest suurema mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kostja majanduslik olukord on jäänud arvestamata. Kohtueelsete õigusabikulude proportsioon ei ole õigesti määratud. Hageja 1 on hageja 2 ainuosanik ja juhatuse liige. Hageja 1 osutab teenust hageja 2 kaudu. Hagejate kohtueelne

nõudekiri pöörab suuremat tähelepanu hageja 2 tegevusele. Nõudekirjas esitatud kahjunõuded on suures osas suunatud hageja 2 ja tema majandustegevuse nimel. Hagejale 2 esitati arve summas 1620 eurot (sh käibemaks 270 eurot), tegelik kulu 1350 eurot. Hagejale 1 esitati arve 810 eurot koos käibemaksuga. See tähendab, et kulu oli kokku 2160 eurot. Sellest hageja 1 osakaal oli 37,5% ja hageja 2 osakaal 62,5%. Maakohus vähendas kulusid 30,5% võrra, määrates hagejale 1 kohtueelsete kulude hüvitiseks 1500 eurot. Arvestades et hageja 1 kohtueelne õigusabikulu arve oli tegelikult 810 eurot, siis oleks proportsionaalselt hüvitis pidanud olema 562 eurot 95 senti, mitte 1500 eurot. Maakohtu väljamõistetud hüvitise ja menetluskulude suurus ei ole kohtupraktikaga kooskõlas. Väljamõistetud hüvitised algavad 100 eurost ja jäävad ka märksa värvikamate väärtushinnangute puhul mõnesaja euro piiresse. Kohtueelsed õigusabikulud on jäänud alla 1000 euro. Menetluskulud on jäetud poolte endi kanda või olnud suurusjärgus 2000 eurot. Kohtueelsed õigusabikulud tüüpnõudekirja koostamiseks on põhjendamatult suured. Standardse nõudekirja koostamine ei nõua ulatuslikku tööd ega spetsiifilist analüüsi. Hagejate esindaja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ on spetsialiseerunud sarnastele vaidlustele ning on esitanud arvukalt nõudekirju, mis on sarnased kostjale esitatud nõudekirjaga. Menetluskulude jaotus on ebaõigesti määratud. Kohus ei selgitanud, miks määras hageja 1 menetluskulude osakaaluks hagejate määratud 75%, kuigi kohtueelsete õigusabikulude osas on hagejad ise määranud proportsiooniks 37,5% ja 62,5%. Selline erinev käsitlus menetluskulude jaotamisel ei ole põhjendatud ega selgitatud. Menetluskulud peaksid lähtuma mõlema hageja osalusest vaidluses ning kantud kulude tegelikust jaotusest. Hageja 1 ja hageja 2 kulud olid menetluse käigus tihedalt seotud. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus 75/25 on vastuolus tõenditega ning ei vasta asja tegelikule keerukusele. Kostja palub määrata menetluskulude jaotuseks 50/50, arvestades hagejate ühist huvi ja kantud kulusid.

vastuväidetega. Maakohus on tuvastanud, et hageja 1 ei ole ühtegi (retsepti)ravimit kostjale pakkunud, samuti et hageja 1 määras kostja tütrele laiatarbeiseloomuga tooted ning et tegemist on lastele sobivate toodetega. Kostja ei ole maakohtu tuvastatut ümber lükanud. Kostja apellatsioonkaebuse põhjenduste rõhuasetus on väidetavatel asjaoludel, mis ei ole vaidlusaluse postituse ja selles sisalduvate väidetega seotud. Kostja ei ole menetluse vältel mitte kordagi dermatoloogiga konsulteerimise fakti vaidlustanud. Ei ole arusaadav, kuidas või millisel alusel oleks hageja 1 pidanud kolleegist dermatoloogiga peetud nõupidamist dokumenteerima. Sellele ei tulene dokumenteerimise nõuet. Kostja on viidanud asjatundja arvamusele, mille kohaselt hageja 1 määras kostja tütrele sobimatud näohooldusvahendid ning tegi näonaha analüüsi ebaõigesti. Hagejad on menetluses selgitanud, et dokumendi kirjutanud isik ei ole asjatundja. Arvamuse andnud isiku sõnul on ta kosmeetikakooli juht. Kostja tütre näonaha nõustamisteenus ei olnud kosmeetiline protseduur. Hageja 1 pädevus vastab kostja tütrele pakutud teenusele. Hageja 1 andis vande all ütlusi oma 10-aastase kogemuse kohta naha konsultatsiooni valdkonnas. Hageja 1 selgitas oma kogemust Terviseameti selgitustaotlusele vastates. Hageja 1 selgitas vastuses, et omab 9-aastast kogemust iluravis ja on töötanud ka SA TÜK Nahakliinikus, ühtlasi tegelenud aastate jooksul erinevate nahaprobleemidega. Hageja 1 on kvalifikatsioonilt esteetilise meditsiini õde. Lisaks on hageja 1 läbinud arvukalt koolitusi, millele on kostja menetlusdokumentides ka ise viidanud. Kostja ei ole avaldanud soovi dermatoloogi vastuvõtuks. Kostja avaldatud ebaõige faktiväide oli, et hageja 1 pakkus kostjale leti alt retseptiravimit. Kostja ei ole mitte kunagi vastanud hageja 1 ettepanekule vastuvõtt organiseerida. Hagejal 1 puudus igasugune kohustus või õigus pärast konsultatsiooni iseseisvalt kostja tütrele dermatoloogi vastuvõtuaeg määrata. Kostja ei ole kogu menetluse kestel selgitanud, millisest normistikust või seadusest tulenevad nõuded visiidi dokumenteerimisele. Sealhulgas pole kostja menetluse jooksul välja toonud, mida peaks kostja väidetud nõuete kohaselt antud dokumentatsioonis kajastama, samuti millisel viisil ja millises vormis. Kostja pole menetluse ajal selgitanud, millest tuleneb kostja väitel nõue visiidi dokumentatsiooni sisestamiseks Terviseportaali. Ühelgi juhul ei anna kostja väited alust esitada kõnealuses postituses avaldatud väiteid hagejate kohta. Samuti on need väited esitatud alles maakohtu menetluse lõpufaasis. Kostja saab vastuväidetes tugineda asjaoludele, mis olid kostjale teada enne kõnealuse postituse avaldamist. Kostja tegi postituse selgelt kättemaksuks nõuete loovutamise teate eest. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta sai nõude loovutamise teate kätte. Hagejad on korduvalt kostjale selgitanud, et raamatupidaja 15. märtsil 2022 antud saldo ülevaade on ekslik ning ei kajasta laenulepingu saldo tegelikku jääki. Kui kostja oleks saanud informatsiooni, et hageja 2 kliinikut külastanud inimesel tekkisid sarnased näonaha probleemid, oleks kostja selle oma postituses välja toonud. Maakohtu välja mõistetud mittevaralise kahju suurus on põhjendatud. Kostja avaldatud postituse sisu ja eesmärk polnud suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see oli suunatud intensiivselt hageja 1 isiku pihta, eesmärgiga seada kahtluse alla hageja 1 töö kvaliteedi usaldusväärsus ja professionaalsus. Kostja postitus avaldati Facebooki grupis „Tartu iluteenindajate kontaktid/sooduspakkumised klientidele“ grupi 6500 liikmele lugemiseks, kust kostja avaldatu sai veel takistamatult edasi liikuda grupiväliste isikuteni suuliste vestluste, kuvatõmmiste jmt info vahendusel. Grupi

liikmetest valdav enamus on hagejate kliendid või potentsiaalsed kliendid. Seega avaldas kostja postituse hagejate jaoks kõige olulisemale isikute sihtgrupile, mis teeb hageja 1 õiguste rikkumise eriti intensiivseks. Kostja oli/on nimetatud grupi administraator, mis võis lugejate silmis anda avaldatule suuremat kõlapinda ja usaldusväärsust. Kostja poolne hageja 1 õiguste rikkumine on olnud sihilik, eesmärgipärane ja olemuselt eriti intensiivne. Kui maakohtu määratud hüvitise suurust muuta, siis tuleks seda suurendada, mitte vähendada. Kostja ei ole toonud esile oma majanduslikku seisundit kinnitavaid asjaolusid, mida maakohus oleks pidanud hüvitise määramisel arvestama. Asjaolu, et kostja võis vaidluse finantseerimiseks laenu võtta, on esiteks tõendamata ning teiseks ei näita see kostja majanduslikku võimekust. Maakohtu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot ei ole keskmisest suurem. Hüvitise väljamõistmisel tuleks võtta arvesse üldist elukalliduse tõusu. Kohtueelsete õigusabikulude proportsioon ei ole õigesti määratud. Kostja seisukohad ei anna alust menetluskulude jaotuse muutmiseks ega kindlaks määratud menetluskulude suuruse vähendamiseks. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ületanud hageja 1 menetluskulude vähendamisel diskretsioonipiire. Maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu ei ole kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Maakohus ei arvestanud kohtupraktikas omaks võetud suunistega, näiteks et üks lehekülg sisulist teksti võrdub umbes ühe töötunniga. Kostja ei esitanud hagejate menetluskulude nimekirjale ühtegi vastuväidet. Lisaks diskretsioonipiiride ületamisele on maakohtu põhjendused ebapiisavad. Maakohus ei ole välja toonud, milline on asja keerukuse aste.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

„HOIATUS! KRISTINE KÕPS/MEDICINA OÜ

Käisin oma teismelise tütrega nähanaha analüüsis. Vaatlus tehti 2 meetri kauguselt ja PR. Kõps määras enda jaoks sobivad nahahooldustooted. Neid kasutama hakates tuli aga välja et antud tooted ei sobi üldse ja ka teise kosmeetiku juures kinnitati sama. Mida aga Kristine Kõps tegi - pakkus ilma igasuguse visiidita retseptiravimit. Selleks tal muidugi luba puudub ja tegemist nn altleti kaubaga. Antud ravim on AINULT dermatiidi ravimiseks seda mu tütrel ka ei ole. Vaatad küll et tegemist on tegevusloaga kliinikuga ja vastu võtab selle juht, kuid teenus antud proua poolt on nii ebapädev kui üldse olla saab.“ „Me ei räägi siin isiklikust vimmast ega grupist eemaldamisest. Keegi pole kedagi eemaldanud. Tegemist on minu isikliku vestlusega. Ja antud vestluses on selgelt näha kuidas Kristine Kõps pakub raviks minu alaealisele tütrele retseptiravimit Elidel, see on aga seadusega vastuolus ja kriminaalkorras karistatav. Ja nagu MEDICINA ka kursis on tegelesime selle nahareaktsiooniga nädalaid!“ Maakohus leidis, et kostja on avaldaja VÕS § 1047 tähenduses ning postitustes avaldatud alljärgnevad väited, mille ümberlükkamist hagejad nõuavad, on faktiväited: -

hageja 1 tegi kostja lapse näonaha vaatluse 2 meetri kauguselt, hageja 1 määras enda jaoks sobivad nahahooldustooted, hageja 1 pakkus ilma igasuguse visiidita retseptiravimit, hageja 1 vestluses kostjaga on selgelt näha kuidas pakutakse raviks retseptiravimit Elidel, mis on seadusega vastuolus ja kriminaalkorras karistatav.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nimetatud väited on nende objektiivse kontrollitavuse tõttu faktiväited. Maakohus on aga ekslikult leidnud, et kostja poolt avaldatu sisaldas ka faktiväidet, et hageja 1 pakkus sihilikult ebasobivat ravimit. Seda väidet kostja avaldatud postitustes ei ole. Seda väidet ei sisalda ka hagejate ebaõigete väidete ümberlükkamise nõue, mille maakohus rahuldas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esimeses postituses avaldati hageja 1 kohta väärtushinnang „teenus antud proua poolt on nii ebapädev kui üldse olla saab“. Ringkonnakohus märgib, et kuigi andmete ümberlükkamise nõude esitasid mõlemad hagejad, ei ole hagi põhjendustes toodud esile seda, millised väited hõlmasid hagejat 2. Ka maakohus ei ole otsuses andmete ümberlükkamise nõuet käsitlevas osas hageja 2 suhtes seisukohta võtnud, maakohus on ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldanud mõlema hageja suhtes. Postituses viidatakse hagejale 2 selliselt, et postitusest on aru saada, et hageja 1 osutas teenust hageja 2 kaudu. Seega saab lugeda nimetatud väited avaldatuks ka hageja 2 tegevuse kohta.

Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus, et iseenesest on õige kostja väide, et maakohtu otsuses ei ole analüüsitud ega arvesse võetud kostja esitatud asjatundja arvamust (dtl-d 132jj). Selle arvamuse kohaselt tegi hageja 1 näonaha analüüsi ebaõigesti ja määras patsiendile sobimatud näohooldusvahendid. Arvamuse koostaja on Eesti Esimese Erakosmeetikakooli juht ja õppejõud Merike Ivask, kellel on Tartu Meditsiinikooli õe eriala, ta on lõpetanud Helsinki Kosmetologikoulu ja samal aastal omistati talle rahvusvahelise kosmetoloogia tunnistus – CIDESCO diplom. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda aga kostja esitatud asjatundja arvamus, et kostja avaldatud faktiväited on õiged. Arvamusest nähtub, et see on antud kostja avaldatud asjaoludele tuginedes ning sellest ei selgu, millel toodud seisukohad põhinevad. Asjatundja on oma arvamuses leidnud näiteks, et hageja 1 soovitatud nahahooldustooted La Roche Posay Effaclar, La Roche Posay Sensitive Riche, Eucerin ei ole sobilikud tooted 12-aastase patsiendi nahale. Hageja 1 soovitatud hooldusvahendite infolehtede (dtl-d 178-186) põhjal on toodete kasutamine lubatud ka 12-aaastastele lastele. Asjatundja leidis arvamuse kokkuvõttes, et kostja ei järginud näonaha hoolduse ja ravi planeerimisel ja rakendamisel vajalikke professionaalseid standardeid. See on toonud kaasa mitmeid puudujääke hoolduses, mis võivad potentsiaalselt mõjutada patsiendi naha tervist ja heaolu. Asjatundja ei ole aga oma seisukohas viidanud ühelegi allikale, erialakirjandusele või uuringutele. Selgusetuks jääb, millistele professionaalsetele standarditele on arvamuses tuginetud. Arvamus ei tõenda ka kostja avaldatud faktiväiteid näonaha vaatluse kauguse kohta, samuti selle kohta, et hageja 1 määras enda jaoks sobivad nahahooldustooted või et oleks selgelt näha, et hageja 1 pakkus raviks retseptiravimit Elidel, mis oli kostja väitel seadusega vastuolus ja kriminaalkorras karistatav. Kostja viitab apellatsioonkaebuses sellele, et patsiendi visiit jäeti nõuetekohaselt dokumenteerimata, seda tehti alles pärast kohtusse pöördumist ja enne tervisekaardi kohtule esitamist on dokumentides tehtud korduvalt muudatusi. Apellatsioonkaebuse põhjal jääb aga arusaamatuks, millise kostja avaldatud faktiväite õigsust ei ole kostjal patsiendi visiidi dokumenteerimata jätmise tõttu võimalik tõendada. Kostja ei vaidlustanud maakohtus asjaolu, et hageja 1 on dermatoloogiga konsulteerinud. Asjaolust, et hageja 1 kliiniku nimekirjas olev dermatoloog ei tee klientidele probleemse naha konsultatsioone, ei saa teha järeldust, et hageja 1 ei ole dermatoloogiga konsulteerinud. Hageja 1 ja kostja olid tuttavad ning suhtlesid kostja lapse naha teemal edasi Messengeri rakendust kasutades. Kostja esitas väljavõtte kirjavahetusest hagejaga 1 (dtl 81 jj) 18.– 3. veebruaril 2023. Kirjavahetusest nähtub, et hageja 1 esitas kostjale mitmel korral küsimusi tema tütre näonaha seisundi kohta. Kirjavahetusest ei tulene, et hageja 1 oleks käitunud kostja suhtes kostja poolt tehtud postitustes avaldatud viisil, s.o pakkudes üksnes endale sobivaid ravimeid, kirjavahetus oli sõbralik. 21. veebruaril 2023 leidis hageja 1, et „Bepanthen ja Effeclar H on head. Aga elideli võiks perearst välja kirjutada. Lasin üle vaadata. Seborroiline dermatiit tundub. On teil selline perearst kes kirjutab?“(dtl 82). Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene hageja 1 vastusest, et ta oleks ka ravimeid, mille tarbimiseks tuleks saada retsept arstilt, kostja lapsele tungivalt soovitanud. Hageja 1 kirjutas vastuseks kostja küsimusele, et ta saab arstiga ise nõu pidada, kui midagi ei muutu. Hageja 1 leidis, et kostja lapsel ei ole kindlasti palju vaja, aga „õige asi tuleb leida“. Hageja 1 on tundnud huvi, kuidas kostja lapsel läheb ja soovis ka pilti näha. 23. veebruaril 2023 vastas kostja: „Ta ütles et kulmude juurest tuleb nahka, mujalt on okei.“. Seega puudus vajadus ka korduvvisiidile kutsumiseks ning kostja väide, mille kohaselt last ei kutsutud uuesti visiidile (dtl 285), ei ole põhjendatud. Samas puudub selle kirjavahetuse seos kostja poolt avaldatuga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt ei saa hageja 1 ja kostja kirjavahetusest teha järeldust, nagu hageja 1 oleks pakkunud kostjale retseptiravimit ilma visiidita ja n-ö altleti kaubana. Kirjavahetusest võib aru saada, et hageja on lubanud retsepti organiseerida, st organiseerida vajadusel dermatoloogi vastuvõtt. Arusaamatuks jääb apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt, kui hageja 1 tõesti kavatses organiseerida dermatoloogi vastuvõtu, siis pole seda nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kostja ei väida, et ta oleks avaldanud soovi dermatoloogi vastuvõtuks. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et hagejad oleksid käitunud viisil, mis on kriminaalkorras karistatav. Kostja ei ole ka selgitanud, milline on see konkreetne etteheidetav tegevus, mis võiks kaasa tuua karistusõiguslikud tagajärjed. Maakohtu istungil leidis kostja, et hageja 1 pakkus toodeteks nahahooldustooted, millega tal endal oli kogemus (dtl 285). Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda asjaolu, et tervishoiuteenuse osutaja kasutab hooldusvahendeid, mille suhtes on tal varasemate patsientidega kogemus, et ta kasutaks vaid endale sobivaid tooteid. Hagejad võivad nõuda kostjalt VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane, maakohus on põhjendatult hagejate nõude rahuldanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 13). VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma.

mõistlikke kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Maakohus märkis üldsõnaliselt, et hagejate esindajale kohtueelselt kulunud 2340 eurot ei ole põhjendatud ja vajalik, vaid on ülepaisutatud, ning leidis, et põhjendatud õigusabikuluks enne kohtumenetlust on 1500 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on ka 1500 eurot ülemäärane. Lisaks ei nähtu maakohtu põhjendustest (p-d 55-62), et maakohus oleks arvestanud sellega, et kohtueelsete õigusabikulude nõude on esitanud vaid hageja 1. Hagejate esindaja osutas hagejatele kohtueelses menetluses õigusabi tunnihinnaga 180 eurot (lisandub käibemaks 20%). Ringkonnakohtu hinnangul on kohtueelses menetluses hagejale 1 osutatud õigusabi mõistlik ja vajalik ajakulu kokku 3,5 tundi, sh toiminguid seoses nõudekirja koostamisega 3 tundi ning kostja vastusega tutvumine ja analüüs kliendile 0,5 tundi. Hagejal 1 puudus kohtueelselt vajadus koostada kostjale mitu kirja, kostja seisukoht oli kostja vastuskirja põhjal hagejatele selge. Ringkonnakohus loeb hageja 1 kohtueelsete õigusabikulude mõistlikuks suuruseks 756 eurot (3,5 x 180 + 20%). Varalise kahju hüvitiselt 756 eurolt oli alates hagiavalduse esitamisest (3. november 2023) kuni maakohtu otsuse tegemiseni 19. juulil 2024 sissenõutavaks muutunud viivis 66 eurot 46 senti. Alates 20. juulist 2024 kuni 18. detsembrini 2024 on hüvitiselt muutunud täiendavalt sissenõutavaks viivis 38 eurot 46 senti. Kokku on hüvitiselt 18. detsembri 2024. a seisuga muutunud sissenõutavaks viivis 104 eurot 92 senti (66,46 + 38,46).

minuti ulatuses, mis ringkonnakohtu hinnangul vastab tervikuna tsiviilasja keerukusele ja mahule. Vastuseks hageja 1 vastuapellatsioonkaebusele leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole hagejate lepingulise esindaja ajakulu ülemäärselt vähendanud, eriti arvestades, et hagejate esindaja on spetsialiseerunud seda tüüpi vaidlustele. Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt maakohtu põhjendatuks ja vajalikuks peetud ajakulu ei vasta dokumentide mahule. Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole esmatähtis iga üksiku menetlusdokumendi pikkus. Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes välja toomata, milline on asja keerukuse aste. Ringkonnakohus ei nõustu ka, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega. Õige ei ole vastuapellatsioonkaebuses märgitu, mille kohaselt kostja ei esitanud hagejate menetluskulude nimekirjale ühtegi vastuväidet. Kostja esitas ühepäevase hilinemisega vastuväited hagejate menetluskulude nimekirjale. Ka juhul, kui kostja ei oleks hagejate menetluskuludele vastu vaielnud, oleks maakohus siiski pidanud TsMS § 174 lg-st 8 ja § 447 lg-st 5 tulenevalt hagejate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hindama.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.