Kohtulahend

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on olemas kindel elu- ja töökoht, moraalselt ja materiaalselt on kinnipeetavat valmis toetama ema ja kasuisa. Kriminaalhooldusametnik arvestas seda, et kinnipeetav viibib kinnipidamiskohas esimest korda, on toime pannud 5 distsipliinirikkumist. Samuti on võetud arvesse kinnipeetava karistuse lõppemise tähtaega. Vabanedes enne tähtaega, on kinnipeetava katseajaks 1 aasta, mis annab aega ja võimalust saada kriminaalhoolduse näol tuge kohanemiseks eluga vabaduses, samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale järgmised lisakohustused: asuda tööle 1 nädala jooksul alates vabanemisest, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht 2toalises korteris, kus ta hakkab elama üksinda. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud abitöölise töökoht OÜ-s xxx, kus töötab direktorina kinnipeetava kasuisa. Vajadusel on kinnipeetavale valmis osutama materiaalset abi ema ja kasuisa.

Maakohtu istung Kinnipeetav O.Z taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et asub koheselt tööle, kuna suvehooajal on tellimusi palju. Samuti seletas kinnipeetav, et soovib suvel ette valmistada ja sügisel asuda õppima kutsekooli. Prokuröri abi Ave Arnim toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos temale kriminaalhooldusametniku arvamuses toodud lisakohustuste panemisega. Lisaks tegi prokuröri abi ettepaneku panna kinnipeetavale lisakohustuseks sotsiaalabiprogrammides osalemise.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja ka vangistuses viibib esimest korda. Vangistuses viibib kinnipeetav alates 26.08.2008, seega käesolevaks ajaks juba 1 aasta 9 kuud ja karistust jääb lõpuni kanda veel vaid 3 kuud. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust. Maakohus leiab, et kuigi kehtivad distsiplinaarkaristused on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna näitab kinnipeetava negatiivset käitumist vangistuses, tuleb arvestada ka alljärgnevat.

Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb kolme kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb kolme kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vaatamata kehtivatele distsiplinaarkaristustele on ka Viru kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Vangla

toetanud

Vabanemise korral asub kinnipeetav elama üksinda 2-toalisesse korterisse. Kuigi üksinda elamine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise puhul ei ole soovitav, on kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt kinnipeetaval siiski olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik, mis tähenda, et päris üksi kinnipeetavat ei jäeta. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha võõrasisa firma. Lisaks sellele on kinnipeetavat materiaalselt valmis toetama ka lähedased. Maakohus arvestab kinnipeetava tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel ka kriminaalhooldusametniku seisukohaga, kelle arvates sobib kinnipeetav kriminaalhoolduse alla. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

§75 lg.1 p.1 – 5

sätestatud

-

elada alalises elukohas xxx ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist ning kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samas ei nõustu maakohus kriminaalhooldusametniku poolt pakutud tööleasumise tähtajaga ja pikendab seda poole võrra. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Maakohus peab põhjendatuks maakohtu istungil prokuröri abi poolt pakutud lisakohustuse – sotsiaalabiprogrammides osalemise – panemise kinnipeetavale, kuid jätab nende programmide sisu ja suundumuse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.