Kohtulahend

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada E.I Karistusseadustiku §113 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvestada E.I karistuse aja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.09.2008, s.o. 1 päev ja eelvangistuses viibitud aeg alates 10.10.2008. Eeltoodu alusel jääb E.I-l lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust alates 10.10.2008. E.I suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Süüdi tunnistada A.A Karistusseadustiku §113 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvestada A.A karistuse aja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse aja alguseks lugeda 26.08.2008. A.A suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.1 ja §129 lg.1 alusel välja mõista E.I-lt A.A-lt solidaarselt T S kasuks tsiviilhagi katteks 7378 (seitse tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa) krooni.

ja

Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 alusel välja mõista E.I-lt A.A-lt solidaarselt ekspertiisitasu 6800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni riigituludesse.

ja

Kriminaalmenetluse seadustiku §175lg.1p.2 alusel välja mõista A.A-lt ekspertiisitasu 8760 (kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni riigituludesse.

Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt E.I-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 18 408 (kaheksateist tuhat nelisada kaheksa) krooni (s.h. I astme kuritegu, üldkoefitsient 4, kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumine 4 x 900 krooni = 3600 krooni, kohtulikus kriminaalmenetluses osalemine 4 x 125 krooni x 24 p/t = 12 000 krooni, käibemaks 18% summas 2808 krooni).

Välja mõista E.I-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Artur Umuršadjants) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 3964 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend neli) krooni 80 senti, kaitsjale (vandeadvokaat Arvo Suuban) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 3964 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend neli) krooni 80 senti, kaitsjale (vandeadvokaat Oleg Gorškaljov) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 1982 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) krooni 40 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Arvo Suuban) kohtulikus menetluses osalemise eest 18 408 (kaheksateist tuhat nelisada kaheksa) krooni ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 207 (kakssada seitse) krooni 70 senti riigituludesse. Välja mõista A.A-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai Rõžov) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 5947 (viis tuhat üheksasada nelikümmend seitse) krooni 20 senti. Sundraha ja menetluskulud tuleb E.I-l ja A.A tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB või nr. 221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Asitõendid – A.A saapad, jope ja mustad teksapüksid – tagastada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.A-le . Asitõendid - E.I mustad dressipüksid, sinised dressipüksid ja pruun spordisärk – tagastada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel E.I-le või J P. Asitõend – V B püksirihm – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel T SLE. Asitõendid – 2 klaaspudelit, 2 plasttopsikut, tulemasina detail ja suitsupakk – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 19.06.2009.

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistus E.I on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, tegutsedes koos A.A-ga ühise tahtlusega tappa V B, lõi ja torkas 09.08.2008 hommikul xxx Kohtla-Järve baari xxx juures põõsastes V Bile peale ühist alkoholi tarvitamist ning tüli ja viha tuvastamata terava esemega korduvalt vastu pead, nägu kätt ja kaela ning A.A peksis maaslamavat kannatanut kängitsetud jalaga pähe ja kehasse. E.I ja A.A raiusid tuvastamata terava esemega V Bi parema labakäe koos II – V kämblaluuga, tekitades oma tegudega kannatanule parema labakäe raievigastuse koos II – V kämblaluu traumaatilise amputatsiooniga ja näoarteri vigastusega torke-lõikevigastuse paremal pool näol-kaelal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, mille tagajärjel V B suri, ning marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool seljal koos vasaku VIII – X roidemurruga, 2 pindmist torke-lõikevigastust vasakul labakäel ja 10 suhteliselt pindmist torke-lõikevigastust vasakul pool pea piirkonnas. Seega E.I kuriteo.

, tappes teise inimese, pani toime KarS §113 järgi kvalifitseeritava

A.A on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, tegutsedes koos E.I-ga ühise tahtlusega tappa V B, peksis 09.08.2008 hommikul xxx Kohtla-Järve

baari xxx juures põõsastes maaslamavat V Bit peale ühist alkoholi tarvitamist ning tüli ja viha, kängitsetud jalaga pähe ja kehasse ning E.I lõi ja torkas tuvastamata terava esemega korduvalt kannatanut vastu pead, nägu, kätt ja kaela. E.I ja A.A raiusid tuvastamata terava esemega V Bi parema labakäe koos II – V kämblaluuga, tekitades oma tegudega kannatanule parema labakäe raievigastuse koos II – V kämblaluu traumaatilise amputatsiooniga ja näoarteri vigastusega torke-lõikevigastuse paremal pool näol-kaelal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, mille tagajärjel V B suri, ning marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool seljal koos vasaku VIII – X roidemurruga, 2 pindmist torke-lõikevigastust vasakul labakäel ja 10 suhteliselt pindmist torkelõikevigastust vasakul pool pea piirkonnas. Seega A.A , tappes teise kvalifitseeritava kuriteo.

inimese, pani

toime

KarS

§113

järgi

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav E.I tunnistas ennast maakohtu istungil süüdi osaliselt ja tunnistas, et lõi V Bit puuoksaga vastu nägu, kaela ja kätt. Süüdistatav E.I poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et peale alkoholi tarvitamist süüdistatava elukohas läks tema koos elukaaslase J P, A.A ja S D baari xxx, kus tarvitati alkoholi edasi. Baaris oli ka V B, kes käis neid lauas tülitamas, suitsu ja alkoholi nõudmas. E.I kinnitas, et tema lõi baari juures väljas laua juures V Bit seoses ebatsensuurse solvamisega esimesena, mille peale pakkus V B minna kõrvale ja ajada asja meeste kombel. Peale järelemõtlemist süüdistatav nõustus ja nad hakkasid kahekesi minema eemale põõsastesse. Algul tuli neile järele ka A.A, kuid poole tee pealt keeras tagasi ja läks uuesti laua taha istuma. Põõsastes hakkasid E.I ja V B kaklema, kukkusid maha, V B istus E.I-le peale ja hakkas kägistama. E.I sai maast parema käega kätte puuoksa, võttis selle vasakusse kätte ja hakkas V Bit sellega lööma. Süüdistatav möönis, et tema löökide tagajärjel võisid V Bil tekkida ekspertiisiaktis märgitud vigastused näol ja kaelal. Sel ajal tuli põõsastesse otsima A.A, kes lõi V Bit jalaga kehasse, mille peale kukkus V B E.I pealt maha. Mõlemad süüdistatavad tahtsid siis lahkuda, kuid V B haaras E.I jalast ja püüdis ennast jalgadele ajada. Selle peale lõi A.A V Bit veel jalaga kehasse ja pähe, peale mida jäi V B lamama, kuid oli teadvusel ja liigutas. Mõlemad süüdistatavad läksid põõsastest ära tagasi laua juurde, peale mida E.I lahkus kohe ja läks koju, J P ja A.A läksid E.I korterisse umbes 40 minutit hiljem. Oma korterisse jõudes tegi E.I-le ukse lahti S D, kes oli baarist lahkunud varem ja läinud E.I korterisse magama. E.I kinnitas maakohtu istungil, et tema käed olid mustad ja verised ning see oli V Bi veri. E.I maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et tema V Bil nuga tol öösel ei näinud ning kui süüdistatavad jätsid V Bi põõsastesse maha, arvasid nad, et ta tuleb neile ise järele. E.I-l ei olnud nuga samuti kaasas, ta ei näinud nuga mitte kellelgi. E.I V Bi labakätt maha ei raiunud. Tsiviilhagi osas nõustus E.I kõikide esitatud kviitungitega, välja arvatud xxx I I sularahaarvega nr.85 kohvik xxx teenustele summas 5140 krooni ning xxx sularahaarvega nr.93 meeste riietele summas 2295 krooni.

Süüdistatav A.A tunnistas end maakohtu istungil süüdi osaliselt ja kinnitas, et lõi V Bit jalaga 5 korda keha piirkonda. Süüdistatav A.A poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta läks 08.08.2008 õhtul E.I elukohta, kus nad tarvitasid seltskonnas koos J P ja S D lahjasid alkohoolseid jooke – džinni ja õlut. Õhtul hiljem läksid baari xxx, kus A.A enam alkoholi ei tarvitanud. Peale baari sulgemist kella 5 paiku öösel läksid nad baarihoonest välja ja istusid õe laua taha. Neid tuli tülitama V B, kes nõudis suitsu ja alkoholi ning solvas kõvasti E.I-d , mille peale viimane lõi laua juures V Bit üks kord. Kui E.I ja V B läksid põõsastesse asja meeste kombel klaarima, läks A.A algul nendega kaasa, kuid kuna E.I kinnitas, et nad saavad ise hakkama, tuli poole tee pealt tagasi. Kui oli möödunud juba mõni aeg, läks A.A mehi põõsastest otsima ning sattus sinna ajal, kui V B istus E.I peal ja kägistas teda, E.I oli juba näost valge. A.A kinnitas, et lõi seepeale V Bit jalaga külje peale, mille peale V B kukkus E.I pealt maha. Seejärel tahtsid mõlemad süüdistatavad põõsastest lahkuda, kuid V B haaras uuesti E.I jalast. Selle peale lõi A.A V Bit uuesti mitu korda jalaga keha piirkonda, peale mida nad lahkusid. Kui nad laua juurde jõudsid, läks E.I kohe koju, A.A jäi veel baari juurde koos J P umbes 40-ks minutiks ja siis läksid ka E.I korterisse. Korteris oli ka S D, kes oli tulnud sinna magama umbes 12 paiku öösel. A.A seletas, et tema riided ei olnud mustad, ta läks nende samade riietega hommikul kohe edasi autokooli. A.A kinnitas, et kohtuistungil antud ütlused on õiged. Tsiviilhagiga A.A ei nõustunud, kuna leidis, et tema löökidest V Bile tekitatud kehavigastused ei saanud viia viimase surmani. Kannatanu T S, kes on V Bi õde, väitis kohtuistungil, et tema nägi venda viimati 08.08.2008 ja nende teine õde M S ütles talle, et vend oli 08.08.2008 õhtul ja öösel vastu 09.08.2008 olnud baaris XXX koos oma elukaaslase ja E.I-ga . Õde tuli varem ära ja vend oli veel jäänud sinna istuma. Kannatanule teatas P A, et vend leiti surnuna. Matusekulud kandis perekond ja kulud olid summas 15 403 krooni. Tunnistaja G B, kes oli ööl vastu 09.08.2008 baaris XXX tööl baaridaamina, kinnitas, et V B oli tol ööl baaris, purjus ja tülitas teisi. Tunnistaja seletas, et J P käis temalt palumas, et tunnistaja viskaks V Bi baarist välja, kuna ta tülitas ka nende lauda. Tunnistaja käskiski V Bil lahkuda, kuid viimane tuli mingil hetkel tagasi. Baar suletakse kell 5 ja sulgemise ajal oli V B veel seal, kõik koos läksid õue. Kui tunnistaja baari sulges, istusid õues laua taga rahulikult ühise seltskonnana V B, E.I , J P ja A.A. Tunnistaja M S, kes on V Bi õde, kinnitas maakohtu istungil, et oli ööl vastu 09.08.2008 samuti baaris XXX. Vend tarvitas seal alkoholi ja kakles õues, kuid kellega, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja kaklusesse ei sekkunud, venna kehavigastusi peale kaklust ei mäleta. Tunnistaja kinnitas, et vend suhtles baaris olles kõigiga ja konflikt oli vennal E.I-ga , täpsemalt tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja kinnitas, et nägi, kuidas vend võttis väljas laua taga välja noa, tõmbas pluusi üles ja lubas end lõigata. Kas vend kandis alati nuga kaasas ja on ennast varem vigastanud, tunnistaja ei tea. Mis ajal, kellega ja kuidas tunnistaja baarist lahkus, ta ei mäleta. Venna surmast teatas talle õde T.

Tunnistaja M V, kes on kohtuarst-ekspert, kinnitas, et tema on koostanud surnu ekspertiisiakti. Tunnistaja ütluste kohaselt käis tema laiba leidmisel ka kohapeal ja esialgsele surmateatisele märkis surma põhjuseks mehaanilise lämbuse ning ründe uputamisega, kuna laip oli leitud näoli veest. Täiendavate kohtukeemilise ja histoloogilise uuringute tulemusena asendas ta surmateatise ning leidis, et surma põhjustas äge verekaotus välisest verejooksust, mis tekkis parema labakäe traumaatilise amputatsiooni ja terava esemega ründe tagajärjel. Kumbki vigastus eraldi võetuna võib põhjustada inimese surma läbi tüsistuse, milleks on väline verejooks. Tunnistaja kinnitas ka, et V Bi näo- ja kaelapiirkonna vigastuste puhul ei ole tähtis neid tekitanud ese, vaid vigastava eseme kontaktpind. Kui vigastava puuoksa kontaktpind oli terav, oli need vigastused võimalik tekitada ka puuoksaga. Uppumist ja mehaanilist lämbust välistada ei saa, kuna vee sissehingamine oli tunnistaja poolt tuvastatud. Siiski oli laip juba niivõrd palju roiskunud, et mehaanilise lämbuse tunnuseid ei olnud enam näha. Näoarteri vigastus ekspertiisiaktis on tehtud näo arteri piirkonna järgi. Kuna koed olid pehmed ja poolvedelas seisundis, et olnud arterit ennast võimalik näha, kuid vigastus oli näos just selles piirkonnas, kus arter paikneb. Tunnistaja ei saa väita, et surm saabus ainult näo arteri vigastusest, kuid parema käe raievigastus eraldi võetuna võis surma põhjustada küll. Siiski peab tunnistaja surma põhjuseks koos võetuna nii käelaba amputeerimist, kui ka torkelõikevigastusi. Vigastused on elupuhused ja tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul enne surma saabumist. Kannatanu või peale vigastuste saamist veel liikuda, kuid kaua ja kuidas, ei oska tunnistaja öelda. Vigastused ei põhjustanud surma momentaalselt. Kui kannatanu oli teadvusel, võis ta sooritada igasuguseid liigutusi. Käelaba raievigastus on tekitatud kahe löögiga. Tunnistaja V I, kes oli V Bi sõber lapsepõlvest peale, jalutas baari XXX juurest mööda 09.08.2008 hommikul kella 5 paiku, kuna tal ei tulnud und. Baari juures on väljas lauad, ühe laua taga istus V B 7 – 8 inimese seltskonnas, kellest 2 – 3 olid tütarlapsed. Tunnistaja kinnitusel suhtlesid kõik omavahel normaalselt, kuigi tema nendega ega V Biga ei suhelnud, läks ainult mööda. Tunnistaja kinnitas, et V B on keskmise kehaehitusega, turske, jässakas, purjus olekus lärmakas. Tunnistaja ei ole V Bil kunagi näinud nuga. Tunnistaja on isik, kes leidis V Bi surnukeha. Samas ta leidmisel ligidale ei läinud, vaatas 6 – 7 m kauguselt ja kutsus politsei. Surnukeha oli näoli vees. Tunnistaja S D kinnitas maakohtu istungil, et tema sõitis 08.08.2008 õhtul külla E.I-le viimase elukohta. Seal oli ka E.I elukaaslane J P ja kõikide ühine tuttav A.A. E.I elukohas tarvitasid kõik alkoholi, seejärel otsustasid nad umbes kella 23 ajal minna baari XXX. Baaris tülitas üks võõras mees kõiki, küsis suitsu. J P käskis tal nende laua juurest ära minna. Baaris oli E.I tugevas alkohoolses joobes, alkoholi tarbis ka J P. Tunnistaja ise ja A.A baaris enam alkoholi ei tarbinud. Kella 24 paiku läks tunnistaja koos E.I-ga viimase korterisse. Tunnistaja heitis seal magama, aga E.I võttis raha ning läks baari tagasi. Hommikul kella 7 – 8 paiku tuli E.I koju ja tunnistaja avas talle ukse, kuna E.I-le i olnud võtmeid. E.I-l oli seljas lühikeste varrukatega spordisärk ja jalas tumedad dressipüksid. E.I käed olid mustad ja verised, läks kohe koju jõudes pesema. Umbes pool tundi pärast E.I-d tulid koju J P ja A.A . A.A oli seljas must nahkjope, mille varrukad ja esiosa olid mudased. Kui tunnistaja küsis E.I-lt , mis juhtus, vastas viimane, et nad kaklesid. Rohkem nad tema juuresolekul sellest ei

rääkinud, tunnistaja kehavigastusi kellelgi ei näinud. A.A ütles tunnistajale kas samal päeval hiljem või paari päeva pärast, et nad peksid koos E.I-ga inimest ja arvatavasti tapsid. Mis tüli see oli, tunnistaja ei tea ja ei küsinud. A.A tundis ennast süüdi, et inimene on surnud. Tunnistaja V M ütluste kohaselt maakohtu istungil oli tema ka ööl vastu 09.08.2008 baaris XXX. Seal olid ka M S ja V B. Tunnistaja tarvitas baaris alkoholi koos V Biga ja nendega koos istus lauas ka E.I . E.I hakkas V Biga tülitsema, kuid mille pärast, tunnistaja ei tea. Tunnistaja lahkus baarist koos M Sga, kelle ta viis koju. Tunnistaja oli ära umbes pool tundi, siis tuli tagasi. Päris baari juurde ta tagasi tulles ei läinud, vaid jäi seisma viimase eramaja juurde. Baari juures lauas istusid kahekesi ainult süüdistatavad, rohkem kedagi ei olnud. Midagi iseäralikku tunnistaja süüdistatavate juures ei näinud. Tunnistaja kinnitas, et nägi, kuidas süüdistatavad koos V Biga läksid põõsastesse, kuid nende tagasitulekut ei näinud, kuna oli sel ajal M St koju viimas. Kohtueelsel uurimisel: -

menetlusel

kriminaalasjas

kogutud

tõenditest

avaldati

kohtulikul

sündmuskoha 14.08.2008 vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabelitega (t.l.217), millistest nähtub, et vaadeldavaks kohaks oli põõsastik XXX asuva hoone läheduses. Nimetatud aadressil on baar XXX, sellega külgneb ehitis, milles on autoremonditöökoda, mille ees omakorda avatud parkimisplats ja selle kõrval võrkaiaga piiratud parkimisplats. Piirdeaiaga parkimisplatsi põõsaste juures on külavahetee risti XXX tänavaga. 22 m kaugusel lahtisest parkimisplatsist teepeenral on mahatallatud rohi. 23 m kaugusel mahatallatud rohuga kohast on teerada, mis viib põõsastesse. Minnes mööda rada umbes 10 m külavaheteest, umbes põõsastiku keskel lamas meesterahva surnukeha veega täidetud maasügavikus. Surnukeha oli kõhuli, jalad sirged, vasak käsi painutatud küünarnukist, parem käsi ette sirgu, pea oli vette uputatud. Seljal vasakul pool 8 – 11 roide piirkonnas abaluu joonel avastati nahaalune verevalum lillakat värvi suurusega 12 x 11 cm, selja vasakul pool 12 roide piirkonnas oli horisontaalne marrastus, mille põhi oli pruunikaspunane, marrastuse suurus 1,5 x 4 cm. Vasakul vöökohas oli sarnane marrastus suurusega 4,5 x 9 cm. Epidermise jooned marrastuse sisepoolel oli suunaga väljast sisse ja veidi üles. Surnukeha seljal paremal pool 12-st roidest allpool selgroo joonel on sarnane marrastus suurusega 1,5 x 2,3 cm, epidermise jooned asetsevad marrastuse välimisel ülemisel joonel suunaga seest väljapoole. Nägu on tugevasti paistes, lilla, näolt avastati vigastused: näol paremal pool alalõua piirkonnas on sirgete servade ja teravate nurkadega haav pikkusega 7 cm, haavaservad on laiali 4 cm ulatuses, lõua all keha keskjoonel on vigastused sarnaste morfoloogiliste tunnustega, umbes 3 cm pikkusega, horisontaalsed haavaservad on laiali umbes 2,5 cm. Surnukeha nahal vigastuste piirkonnas, ninasõõrmetes, suus ja silmades on hulgaliselt putukate vastseid (sitikad, kärbsed). Surnukeha käelabade nahk koorub katsumisel sõrmikutena. Parema ülajäseme vaatlusel avastati 4 ja 5 sõrme ning 4 ja 5 kämblaluu puudumine, samuti puuduvad pehmed koed pihkude piirkonnas. Vaatluse ajal avastati koolnuplekid, roosakas-lillakad, kaamed, peale vajutamisel ei läinud heledaks. Ülajäsemetes on tekkinud kerge koolnukangestus, lõuas mõõdukas ja alajäsemetes tugev koolnukangestus (umbes 2 – 3 päeva)

-

-

-

-

-

-

12.09.2008 läbiotsimisprotokoll (t.l.102-104), millest nähtub, et läbiotsimine teostati E.I elukohas aadressil XXX ning selle käigus andis J P välja magamistoa radiaatoril olnud tumebeeži spordisärgi (pahupidi keeratud, kortsus), elutoa ühe poolega riidekapist tumesinised (selgeid määrdumise plekke ja jälgi ei ole) ja mustad dressipüksid (mõlema püksisääre allosad liivased) 12.09.2009 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (t.l.126-134), millest nähtub, et vaadeldud on musti ja siniseid dressipükse ja pruuni spordisärki, mis kuuluvad E.I-le ja mis võeti läbiotsimise käigus ära tema elukohast. Visuaalsel vaatlusel pükstelt ja spordisärgilt pruunikaspunaseid plekke ei avastatud 15.09.2008 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (t.l.140-148), millest nähtub, et vaadeldud on musta nahkrihma, mis avastati ja võeti ära E.I ütluste olustikuga seostamise ajal; musta värvi kunstnahast jopet ja musta värvi meeste teksasid, mis kuuluvad A.A-le ja mis võeti ära tema kinnipidamisel; 2 plasttopsi kahjustatud seisundis, tulemasina ülemist detaili, 2 klaaspudelit ja suitsupakki, mis võeti ära sündmuskoha vaatluse ajal. Visuaalsel vaatlusel püksirihma pinnal pruunikaspunaseid plekke ei avastatud. Visuaalsel vaatlusel jope sise- ega välispoolel ja teksastel pruunikaspunaseid plekke ei avastatud. Visuaalsel vaatlusel klaaspudelitel ja plasttopsidel pruunikaspunaseid plekke ei avastatud. Suitsupakk on kokku kägardatud, pakis sigarette ei olnud ja pakil olid määrdumisjäljed. Tulemasina hallist metallist ülaosal olid määrdumise jäljed kannatanu T S poolt esitatud kviitungid ja arved matusekulude kohta (t.l.177181), millest nähtub, et T S on 16.08.2008 tasunud OÜ Igavik surnu Bi riiete eest 158 krooni; T S on 17.09.2008 tasunud EELK Jõhvi Mihkli kogudusele matmisloa eest 500 krooni; T S on 15.08.2008 tasunud V S hauaplaadi ja alusel eest 900 krooni; T S on 16.08.2008 tasunud OÜ J.M. Igavik surnu Bi matuse teenuste eest 5350 krooni; T S on 18.08.2008 tasunud XX OÜ transpordi eest 470 krooni; 15.08.2008 on FIE I I tasutud kohvik XXX teenuse eest 3000 krooni; S S on 15.08.2008 tasunud OÜ XXX meeste kostüümi, meeste särgi ja meeste lipsu eest 2295 krooni; 18.08.2008 on FIE I I tasutud kohvik SS teenuse eest 2140 krooni; N S on 18.08.2008 tasunud OÜ XXX matusekorvi eest 590 krooni 07.10.2008 asitõendi vaatlusprotokoll (t.l.193-195), millest nähtub, et vaadeldi rohelisi presentmaterjalist nööridega meestesaapaid, mis võeti kinnipidamisel ära A.A-lt . Saapatallad on liivased ja mullased. Vasaku saapa tagaosa on mullane ja seal on pruunikaspunased plekid. Saapanina paremal pool on pruunikaspunased plekid. Parema saapa tagaosa on suures osas läbi imbunud pruunikaspunase vedelikuga. Saapanina vasakus osas on hulgaliselt väikseid pruunikaspunaseid plekke 13.01.2009 DNA ekspertiisiakt nr. GE-1829-08/5190 (t.l.250-253), millest nähtub, et ekspertiisiobjektiks oli 2 pruunikaspunaste plekkidega rohelist värvi nöörsaabast. Eksperdiarvamuse kohaselt oli vasaku jala saapa ninalt, vasaku jala saapa kannalt, parema jala saapa ninalt ja parema jala saapa kannalt DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid kokkulangevad V Bi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei olnud kokkulangevad A.A võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Vasaku jala saapa parempoolselt küljelt DNA analüüsiks võetud proovist õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele, mistõttu saadud tulemuste alusel ei olnud võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles

-

proovis sisalduva bioloogile materjali päritolu kohta. Parema jala saapa parempoolselt küljelt DNA analüüsiks võetud proovist ei õnnestunud määratleda ühegi inimese DNA alleeli surnu 23.10.2008 ekspertiisiakt nr.334 koos skeemide ja fototabelitega (t.l.209-220), mille kohaselt arvas kohtuarst-ekspert, et V Bi surma põhjuseks olid parema labakäe raievigastus koos II – V kämblaluu traumaatilise amputatsiooniga ja näoarteri vigastusega torke-lõikevigastus paremal pool näol-kaelal, mille tüsistusena tekkis ära verekaotus välisest verejooksust. Arvestades esmaste koolnumuutuste dünaamikat sündmuskohal ja lahangul, on alust arvata, et V Bi surm võis saabuda mitte vähem kui 3 päeva enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal. Surnu kohtuarstlikul ekspertiisil tuvastati järgmised V Bi surnukehal järgmised vigastused: vasakul põsel siledate servade teravate nurkadega haav pikkusega 2,2 cm, haava servad irvakil 0,3 cm ulatuses vasaku alalõuanurga piirkonnas suhteliselt pindmine siledate servade teravate nurkadega täisnurgakujuline haav vasakul pool oimul vertikaalne siledate servade teravate nurkadega haav pikkusega 2,5 cm, haav suhteliselt pindmine vasakul kõrvalestal hulgaliselt siledate teravate nurkadega haavu, millest suurim pikkusega 4,5 cm, suhteliselt sügav, haava põhjas tunda koljuluud vasaku kõrvalesta välisserval keskmises ja ülemises kolmandikus sarnaste morfoloogiliste tunnustega haav pikkusega 2,2 cm vasaku kõrvalesta taga kinnituskoha piirkonnas 3 omavahel paralleelselt paiknevat nürinurgakujulist haava 3 x 3,5 cm suurusel alal pikkusega ülevalt alla loetledes 2 cm, 2 cm ja 2,5 cm alalõualuuserva piirkonnas keha keskjoonest veidi vasakule siledate irvakil servade teravate nurkadega horisontaalne haav pikkusega 3,5 cm paremal pool lõuatsil-kaela külgpinnal küllaltki sügav siledate irvakil servade teravate nurkadega haav orienteeruva pikkusega 7 cm, haava põhjas näha nahaaluskude, lihased vasaku rangluu keskmise kolmandiku kohal siledate irvakil servade teravate nurkadega vertikaalne haav pikkusega 2,3 cm, servad lahknevad 1 cm ulatuses vasaku labakäe selgmisel pinnal V kämblaluu kohal siledate servade teravate nurkadega kaarekujuline haav 4 x 2 cm suurusel ala, kaar avatud alla vasaku III kämblaluu kohal labakäe selgmisel pinnal horisontaalne siledate irvakil servade teravate nurkadega haav 1,8 cm, servad lahknevad 0,9 cm ulatuses parema labakäe IV ja V sõrm puudub, osaliselt puuduvad ka V ja IV kämblaluu distaalsed osad, II ja III kämblaluud amputeeritud ülemise kolmandiku tasandil vasakul pool seljal VI kuni IX roide tasandil abaluu joones lillakasroheline nahaalune verevalum 13 – 12 cm, vasakul pool seljal XI – XII roide kõrgusel abaluu joonel sarnaste morfoloogiliste tunnustega nahaalune verevalum 3,5 x 8 cm. Vasakul pool, seljal nimmepiirkonnas sarnaste morfoloogiliste

tunnustega nahaalune verevalum 8 x 9 cm. Paremal pool seljal nahamarrastused 0,5 x 5 cm vasaku tuhara alumises-välises kvadrandis lillakas vähemärgatav nahaalune verevalum 2,5 x 5 cm. Täiendavalt teostati 19.08.2008 kohtukeemiline uuring nr.920, mille tulemusel leiti V Bi surnukeha verest 2,62 mg/g etanooli uriinist 3,57 mg/g etanooli, mis elaval inimesel vastab raskele alkohoolsele joobele, narkootilisi aineid verest ja uriinist ei leitud, ning 16.09.2008 histoloogiline uuring nr.1342. Kohtuarst-eksperdi arvamuse kohaselt on raievigastus paremal labakäel tekitatud terava vägivalla toimel lühikest aega enne surma saabumist löökidest vähemalt ühte lõiketera omava vahendiga, vigastused on tekitatud vähemalt kahe löögiga. Torke-lõikevigastus paremal pool näol-kaelal on tekitatud terava vägivalla toimel lühikest aega enne surma saabumist löögist teravaotsalise vähemalt ühte lõikeserva omava vahendiga. Torkelõikevigastused vasakul labakäel ja vasakul pool pea piirkonnas on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise mitte rohkem kui 1,8 cm laiuse lõiketera omava vahendiga. Kõik V Bi surnukehal sedastatud kehavigastused on elupuhused ning tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul enne surma saabumist. Peale kehavigastuste tekitamist oli V B võimeline iseseisvalt liikuma ning teostama sihipärast tegevust teatud aja jooksul. V Bi surnukehal ega riietel lohistamise jälgi ei leitud. Surnukeha roiskumise tõttu ning arvestades koolnulaikude läbiimmutuse staadiumit ei olnud võimalik tuvastada, kas V Bi surnukeha paigaldati ümber peale surma saabumist. V Bi surnukehal tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi ei sedastatud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära menetlusosalised, leidis, et süüdistatavad E.I ja A.A panid toime neile inkrimineeritava süüteo KarS §113 järgi.

kuulanud

Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Süüdistatavad E.I ja A.A on käesolevas kriminaalasjas ainukesed isikud, kes saavad anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Kuigi osades asjaoludes langevad süüdistatavate ütlused kokku, on nad osades siiski vastuolulised, mistõttu maakohus ei saa nende ütluste põhjal teha mingeid järeldusi enne, kui on neid kõrvutanud teiste asjas kogutud tõenditega. Süüdistatav E.I on maakohtu istungil kinnitanud, et V Bi näo-, kaela- ja käevigastused võis tekitada tema puuoksaga ja A.A lõi V Bit mitu korda jalaga nii pähe kui keha piirkonda. Süüdistatav A.A on maakohtu istungil kinnitanud, et tema lõi V Bit jalaga korduvalt keha piirkonda, kuid mitte pähe ning E.I tõepoolest lõi V Bit puuoksaga. V Bi labakäe maharaiumist ei tunnista kumbki süüdistatav. Süüdistatav A.A on kindel, et tema löökide tagajärjel ei oleks võinud saabuda V Bi surm. Süüdistatav E.I on tunnistanud, et koju minnes oli tema kätel V Bi veri.

Seega tunnistavad süüdistatavad E.I ja A.A kumbki ennast süüdi V Bi korduvas löömises, kuid ei tunnista ennast süüdi V Bi tapmises. Maakohus leiab, et süüdistatavate E.I ja A.A ütlustega on üheselt tõendamist leidnud see, et V Bit peksid ainult nemad kahekesi ning sel ajal kedagi teist põõsastes ei viibinud. Surnu 23.10.2008 ekspertiisiaktis nr.334 on kohtuarst-eksperdi arvamuse kohaselt V Bi surma põhjuseks parema labakäe raievigastus koos II – V kämblaluu traumaatilise amputatsiooniga ja näoarteri vigastusega torke-lõikevigastus paremal pool näol-kaelal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Raievigastus paremal labakäel on tekitatud terava vägivalla toimel lühikest aega enne surma saabumist löökidest vähemalt ühte lõiketera omava vahendiga, vähemalt kahe löögiga. Torkelõikevigastus paremal pool näol-kaelal on tekitatud terava vägivalla toimel lühikest aega enne surma saabumist löögist teravaotsalise vähemalt ühte lõikeserva omava vahendiga. Nimetatud vigastused koosvõetuna põhjustasid V Bil eluohtliku tervisekahjustuse. Lisaks surma põhjustanud vigastustele sedastati kohtuarstlikul lahangul surnukehal veel järgmised vigastused: marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool seljal koos VIII - X vasaku roidemurruga, 2 pindmist torke-lõikevigastust vasakul labakäel, 10 suhteliselt pindmist torke-lõikevigastust vasakul pool pea piirkonnas. Kõik V Bi surnukehal sedastatud kehavigastused on elupuhused ning tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul enne surma saabumist. V Bi surm võis saabuda mitte vähem kui 3 päeva enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal. V Bi surnukeha leiti 14.08.2008. Maakohus leiab, et süüdistatava E.I ütlused selle kohta, et tema lõi V Bit vaid maast leitud puuoksaga ja süüdistatava A.A ütlused selle kohta, et tema lõi V Bit vaid 5 korda jalaga keha piirkonda, on ümber lükatud surnu ekspertiisiaktis sisalduva kohtuarst-eksperdi arvamusega. Maakohtul ei ole põhjust ekspertiisiaktis toodud arvamuse õigsuses kahelda. Nimetatud arvamusest ilmneb vaieldamatult ka põhjuslik seos süüdistatavate E.I ja A.A poolt kasutatud vägivalla ja V Bi surma vahel – tegemist oli V Bi surma vältimatu eeldusega. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu iseenesest asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või mingi ajavahemiku järel. Samuti ei ole tähtsust kausaalahela täpsel kulul. Kausaalseos peksmise ja kannatanu surma vahel on olemas ka juhul, kui tekitatud vigastused ise ei ole surmavad, kuid surm saabub löögist tekkinud ninaverejooksu ja sellest põhjustatud lämbumise tõttu (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.03.2001 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-28-01). Süüdistatav E.I on väitnud, et põõsastesse minnes lõi V B teda esimesena. Maakohus leiab, et sellega püüab süüdistatav E.I oma tegevust õigustada, kuna tunnistajate S D ja V M ütluste kohaselt ei näinud nemad kummalgi süüdistataval mingeid vigastusi ja midagi iseäralikku. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et enne põõsastesse minekut ja laua ääres olles lõi E.I se esimesena V Bit. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis – surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.03.2001 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-28-01).

Süüdistatavad E.I ja A.A peksid mõlemad V Bit ja raiusid maha parema labakäe, kuid antud juhul ei ole üheselt võimalik tuvastada seda, kes kuhu ja mitu korda millega lõi ning kes raius maha labakäe, mis põhjustas kokkuvõttes V Bi surma. Vastavalt KarS §21 lg.2 kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Teovalitsemise teooriast lähtuvalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Küll on aga nõutav ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine. Üks isik vastutab ka teise isiku poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.03.2008 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-5-08 ja 23.05.2008 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-18-08). Maakohus leiab, et antud kriminaalasjas on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud see, et süüdistatavate E.I ja A.A ühise ja kooskõlastatud tegevuse tagajärjel saabus V Bi surm, sest süüdistatavad E.I ja A.A osalesid mõlemad vahetult neile inkrimineeritava käitumise objektiivse süüteokoosseisu realiseerimisel, olles kuriteo toimepanemise ajal teadlikud teineteise tegudest ja faktiliselt leppides nendega. Maakohus leiab, et seega oli süüdistatavad E.I ja A.A vaikiva kokkuleppe alusel kaastäideviijateks saabunud tagajärje põhjustanud vigastuste tekitamisel V Bile. Vastavalt KarS §16 lg.1 on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Selleks, et tunnistada isikud süüdi tapmises, tuleb lisaks seosele teo ja tagajärje vahel tuvastada ka asjaolu, et teo toimepanijad tegutsesid saabunud tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse tuvastamisel lähtub maakohus tehiolude kogumist, arvestades tekitatud tervisekahjustuste arvu, laadi, paiknemist kehal, torke- ja lõikeriista kasutamist, samuti süüdistatavate käitumist pärast. Vastavalt KarS §16 lg.4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteoskoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda KarS §16 lg.4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega, sest just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset tahtlust kergemeelsusest. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje mittesaabumisele (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.06.2007 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-13-07). Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.03.2001 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-28-01).

Süüdistatavad E.I ja A.A, kes tekitasid lühikese aja vältel V Bile surnu ekspertiisiaktis märgitud vigastused, kujutasid ette mistahes tagajärje saabumise, sealhulgas ka V Bi surma. Maakohus leiab, et seega panid süüdistatavad E.I ja A.A V Bi tapmise toime kaudse tahtlusega. Seda, et süüdistatavate E.I ja A.A käitumine ei olnud suunatud otseselt tagajärje saavutamisele, kuid nad möönsid selle saabumise võimalikkust, kinnitab ka asjaolu, et süüdistatavad jätsid V Bi ägeda välise verejooksuga maha kohta, kust teda näha ei olnud, samuti ei kutsunud süüdistatavad V Bile appi teisi inimesi baari juurest või kiirabi. Süüdistatav E.I ütluse kohaselt oli vähemalt temal tol öösel kaasas mobiiltelefon, kuna ta kasutas seda varem laua ääres istudes ise ja lubas helistada ka V Bil. Maakohus leiab, et jättes V Bi sellises olukorras põõsastikku ja mitte kutsudes abi, soovisid süüdistatavad, et V Bit liiga ruttu ei leitaks. Maakohus ei pea usaldustväärivateks süüdistatavate ütlusi selle kohta, et põõsastes kägistas V B süüdistatav E.I-d selliselt, et viimane hakkas juba lämbuma. Nagu nähtub surnu ekspertiisiaktist, leiti V Bi surnukeha verest 2,62 mg/g ja uriinist 3,57 mg/g etanooli, mis elaval inimesel vastab raskele alkohoolsele joobele. Süüdistatav A.A ja tunnistaja S D ütluste kohaselt maakohtu istungil nemad baaris enam alkohoolseid jooke ei tarvitanud. Tunnistaja G B ütluste kohaselt oli V B tol õhtul baaris väga purjus. Seega ei olnud poolte seisundid võrdsed ning kuigi esialgu toimus kaklus kahe purjus isiku vahel (süüdistatav E.I ja V B), liitus sellega hiljem peaaegu kaine süüdistatav A.A. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatavate E.I ja A.A süü neile esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatavate endi ütlustele tõendatud veel kannatanu T S ning tunnistajate G B, M S, M V, V I, S D ja V M ütlustega, samuti 14.08.2008 sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos selle juurde kuuluvate skeemi ja fototabelitega; 12.09.2008 läbiotsimisprotokolliga; 12.09.2008, 15.09.2008 ja 07.10.2008 asitõendi vaatlusprotokollidega; 13.01.2009 DNA ekspertiisiaktiga nr.GE1829-08/5190 ja 23.10.2008 surnu ekspertiisiaktiga nr.334. KarS §113 näeb ette vastutuse teise inimese tapmise eest. Maakohus leiab, et süüdistatavate E.I ja A.A poolt toimepandud süütegu on kohtueelses menetluses KarS §113 järgi õigesti kvalifitseeritud, sest nad tapsid V Bi. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatavate E.I ja A.A tegevuses esinevad seega eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatavate E.I ja A.A puhul arvestab maakohus kergendavate asjaoludena nende poolt süü osalist tunnistamist, raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Lisaks toimepandud süüteo raskusastmele ja süüdistatavate isikuid iseloomustavaid andmeid.

laadile

arvestab

maakohus ka

Süüdistatav E.I on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja väärtegude toimepanemise eest neljal korral. Süüdistatav E.I on varasemate kohtuotsuste järgi kandnud korduvalt vabadusekaotuslikku karistust, väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. Süüdistatav A.A on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud kolmel korral, rahatrahvid on tasutud. Maakohus leiab ka, et kui võtta aluseks süüdistatavate vanusevahe, elukogemuse tase, suhtlusringkond ja varasem karistatus, on antud kriminaalasjas alust arvata, et süüdistatav A.A pidi mingil määral kaasa minema süüdistatav E.I tegevusega. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka eeltoodut. KarS §113 näeb karistusena ette vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et süüdistatav E.I-d tuleb karistada vangistusega, mis on suurem kui ettenähtud sanktsiooni alammäär, kuid väiksem kui karistusraamide keskmine määr ja süüdistatav A.A tuleb karistada vangistusega, mis on ligidal ettenähtud sanktsiooni alammäärale. Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatav E.I-le aastat ja süüdistatav A.A-le vangistuse 7 aastat.

karistuseks vangistuse 9

Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav E.I oli kahtlustatavana vahistatud 12.09.2008 (t.l.105-106, t.l.105 ilmselge trükiviga kuupäevas) ning tõkend – vahistamine – oli tema suhtes kohaldatud alates 10.10.2008 (t.l.189-191). Eeltoodu alusel jääb süüdistatav E.I-l aastat 11 kuud 29 päeva.

alates 10.10.2008 kanda karistust 8

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav A.A suhtes oli kohaldatud tõkend – vahistamine – alates 26.08.2008 (t.l.79-81). Eeltoodu alusel tuleb süüdistatav A.A karistusaega 7 aastat vangistust arvestada alates 26.08.2008. Kannatanu T S on esitanud tsiviilhagi matusekulude katteks summas 15 403 krooni (t.l.173-181). Vastavalt VÕS §1045 lg.1 p.1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.

Vastavalt VÕS §129 lg.1 isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb muuhulgas hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, vastavalt sama paragrahvi lg.2 tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele järgnevas osas: OÜ Igavik 16.08.2008 kviitung/arve T S poolt surnu Bi riiete eest tasutud summas 158 krooni (t.l.177), EELK Jõhvi Mihkli koguduse 17.09.2008 kviitung/order nr.250 T S poolt matmisloa eest tasutud summas 500 krooni (t.l.177), V S 15.08.2008 arve-kviitung nr.210 T S poolt hauaplaadi ja aluse eest tasutud summas 900 krooni (t.l.178), OÜ J.M.Igavik 16.08.2008 kviitung sissetuleku orderile nr.422 T S poolt matuseteenuste eest tasutud summas 5350 krooni (t.l.178) ja SSS OÜ 18.08.2008 arve-saateleht nrr.02/18/08 T S poolt tasutud transpordi eest summas 470 krooni (t.l.179). Kokku kuulub tsiviilhagi rahuldamisele summas 7378 krooni. Maakohus leiab, et nimetatud summa on mõistlik ja ei ole ülepaisutatud. Tsiviilhagi ülejäänud summas 8025 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna FIE I I 15.08.2008 sularahaarvest nr.85 (t.l.180) summas 3000 krooni ja 18.08.2008 sularahaarvest (t.l.181) summas 2140 krooni ei nähtu, kes ja mille eest on tasunud. OÜ T 15.08.2008 sularahaarvest nr.93 nähtub, et S S on meeste riiete eest tasunud 2295 krooni (t.l.180) ja OÜ A Ä 18.08.2008 sularahaarvest nr.869 nähtub, et N S on matusekorvi eest tasunud 590 krooni (t.l.181). Asja materjalidest ei nähtu, missuguses puutumuses käesoleva asjaga on S ja N S ning et nende poolt tehtud kulutused on seotud V Bi matusekuludega. Käesoleva kriminaalasja juurde olid võetud asitõenditena süüdistatav A.A saapad, jope ja mustad teksapüksid; süüdistatav E.I pruun spordisärk, mustad ja sinised dressipüksid; V Bi püksirihm ning 2 klaaspudelit, 2 plasttopsikut, tulemasina detail ja suitsupakk. Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.2 asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Arvestades eeltoodud sätet ja mõlema süüdistatava seisukohta asitõendite osas, et nad soovivad oma riideid tagasi, tuleb süüdistatav A.A saapad, jope ja mustad teksapüksid tagastada kohtuotsuse jõustumisel süüdistatav A.A-le. Süüdistatav E.I pruun spordisärk, sinised ja mustad dressipüksid tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada süüdistatav E.I-le või tema elukaaslasele J P. V Bi püksirihm tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada tema õele T Sle. Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.4 väärtusetu asi hävitatakse. Arvestades eeltoodud sätet kuuluvad ülejäänud asitõendid, s.o. 2 klaaspudelit, 2 plasttopsikut, tulemasina detail ja suitsupakk kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Vastavalt KrMS §175 lg.1 on menetluskulud kriminaalasjas muuhulgas eksperdile makstavad summad.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et teostatud on kaks ekspertiisi – surnu ekspertiis maksumusega 6800 krooni (t.l.220) ja DNA ekspertiis maksumusega 8760 krooni (t.l.253). Tulenevalt kuriteo asjaoludest tuleb surnu ekspertiisi maksumus riigituludesse välja mõista süüdistatavatelt solidaarselt. Kuna DNA ekspertiisi saadeti vaid süüdistatav A.A saapad, kust leiti V Bi verd, tuleb DNA ekspertiisi maksumus riigituludesse välja mõista üksnes süüdistatav A.A-lt. Vastavalt KarS §4 lg.2 on KarS §113 näol tegemist esimese astme süüteoga. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub mõlemalt sundraha summas 10 875 krooni.

süüdistatavalt

väljamõistmisele

riigituludesse

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 on kuuluvad menetluskulude hulka ka määratud kaitsjale makstud tasu. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav E.I-lt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatele kohtueelses uurimises väljamõistetud tasu järgmistes summades: 1982,40 krooni vandeadvokaat Artur Umuršadjantsile (t.l.108), 1982,40 krooni vandeadvokaat Arvo Suubanile (t.l.122A), 1982,40 krooni vandeadvokaat Oleg Gorškaljovile (t.l.150), 1982,40 krooni vandeadvokaat Artur Umuršadjantsile (t.l.244) ja 1982,40 krooni vandeadvokaat Arvo Suubanile (t.l.274). Kohtulikus uurimises osutatud õigusabi eest kuulub E.I-lt riigituludesse väljamõistmisele 18 408 krooni vandeadvokaat Arvo Suubani osalemise eest. Süüdistatav A.A-lt kuulub riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatasu summas 5947,20 krooni vandeadvokaat Nikolai Rõžovi osalemise eest kohtueelses menetluses (t.l.66, 76). Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

hulka

ka

kaitsjale

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav E.I-lt riigituludesse väljamõistmisele 207,70 krooni (t.l.269). Andmed süüdistatav A.A kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulude kohta käesoleva materjalides puuduvad.

Anne PALMISTE Kohtunik Rahvakohtunik

Tiia NELK Rahvakohtunik

asja

Elle PORKMAN

1-091959

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2010, Tartu

Kriminaalasja number

1-09-1959 (08240103530)

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Kohtuistungi sekretär

Margit Mägi

Tõlk

Virge Harak

Kriminaalasi

E.I

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja) 4. juuni 2009 otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav E.I kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja süüdistatav A.A kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban

Prokurör

Anu Toluk

Süüdistatav

E.I

ja A.A süüdistuses KarS § 113 järgi

isikukood:

XXX ;

elukoht: kriminaalkorras karistatud 7 korral Kaitsja

vandeadvokaat Arvo Suuban

Süüdistatav

A.A

XXX;

varem

isikukood: XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja

vandeadvokaat Sirje Must

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 3 tühistada Viru Maakohtu 4. juuni 2009 kohtuotsus osaliselt, s.o E.I ja A.A süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi, E.I-lt ja A.A-lt solidaarselt T S

kasuks tsiviilhagi katteks 7378 krooni välja mõistmises sundraha summas 10 875 krooni väljamõistmises.

ning A.A-lt

E.I tunnistada süüdi KarS § 118 järgi ning karistuseks mõista 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada E.I karistuse aja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.09.2008 s.o 1 päev ja eelvangistuses viibitud aeg alates 10.10.2008. E.I-l jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust alates 10.10.2008. E.I suhtes kohaldatud tõkend-vahi alla pidamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. A.A tunnistada süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada A.A karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse aja alguseks lugeda 26.08.2008. A.A suhtes kohaldatud tõkend-vahi all pidamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. VÕS § 1045 lg 1 p 1 ja § 129 lg 1 alusel E.I-lt ja A.A-lt tsiviilhagi katteks T S kasuks solidaarselt välja mõistetud summa 7378 krooni jätta rahuldamata. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.A-lt sundraha summas 6525 krooni. Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. A.A kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta apellatsioon rahuldada, E.I kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani apellatsioon rahuldada osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ kasuks välja 3736.80 krooni E.I-le apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Eelnimetatud õigusabi kulu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantseleis 13. jaanuaril 2009 kell 14.00. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 14. jaanuarist 2009. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 14. jaanuarist 2009.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.