Kriminaalasi nr 1-09-6959
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21. mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 18 mai 2010 a Tartu kohtumajas)
Kriminaalasja number
1-09-6959
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Jüri Vissak
Kaitsja
vandeadvokaat Niina Agarjova
Taotlus
M.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
M.B Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx
Jätta M.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
M.B on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 12.05.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-6959 KarS § 199 lg 2 p 4, 9 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.-30.04.2009.a, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks määrati 1 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14.10.2008.a otsusega mõistetud karistuse 1 (3)
ärakandmata osa, mis on 1 aasta 6 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.05.2009.a ja lõpeb 07.01.2011.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 10.03.2010.a. M.B esitas 12.01.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 19.03.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 18.05.2010.a seisuga on M.B kandmata karistusaeg 7 kuud 20 päeva vangistust. M.B on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 23.05.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 100 järgi 5 aastat vabadusekaotust; 2) 14.01.2005.a Lääne Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 2 kuud vangistust; 3) 14.10.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 ja § 200 lg 1 järgi 2 aastat vangistust, millest ärakandmata karistus oli 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Koheselt kuulus kandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust, 1 aasta 6 kuud vangistust mõisteti tingimisi 24-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta M.B tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna M.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on probleeme alkoholi tarvitamisega ja ta ei ole selle probleemiga piisavalt tegelenud – ta on ka varem andnud lubadusi mitte tarvitada, kuid pole suutnud seda lubadust pidada. Lisaks on M.B vabastamiseks elektroonilise järelvalve alla takistuseks see, et puudub täiskasvanud isiku nõusolek, kes elab M.B tulevases elukohas. Kaitsja leiab, et M.B võib vabastada ennetähtaegselt. Teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras vanglas. Tal on vabaduses elukoht olemas vanemate juures, tal on võimalus asuda tööle. Tal on olemas tulevikuplaanid. Ta on läbinud 2 sotsiaalprogrammi. Lubab mitte tarvitada rohkem alkoholi. M.B palub endale anda veelkord võimaluse tõestada, et ta suudab elus hakkama saada ilma alkoholita. Vabanedes asuks ta elama vanemate juurde. Vanemad väga muretsevad tema pärast, eriti isa. Süüdimõistetu teab, et isa ei ole andnud nõusolekut tema elama asumiseks vanemate elukohta, kuid arvab, et see on ajendatud hetkeemotsioonist ja loodab enda käitumisega vabaduses ka isa usalduse ära teenida. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. M.B on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja hetkel kannab ta karistust kuritegude eest, mis on toime pandud katseajal (süstemaatilin e vargus). Lisaks nähtub, et katseajal oli ta korduvalt toime pannud süütegusid, mille eest teda karistati väärteokorras. Eelnev seab kahtluse alla isiku sobivuse kriminaalhooldusele, kuna siiani ei ole see olnud piisavalt mõjus vahend mõjutamaks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale selle märgib
2 (3)
kohus, et Justiitsministri 22.02.2007.a määrusega nr 15 kehtestatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 4 lg 2 p 2 kohaselt on elektroonilise valve kohaldamise eeltingimuseks seadusliku aluse olemasolu elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks. Käesolevas asja on kinnipeetav avaldanud, et ta asub elama vanemate juurde. Oma nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on küll andnud M.B ema, kuid isa on andnud allkirja selle kohta, et ta keeldub, et M.B nende juurde elama asuks. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et mõlemad vanemad on avaldanud, et M.B peaks oma karistuse lõpuni ära kandma. Kuna puudub ühe täiskasvanud pereliikme kirjalik nõusolek eluruumi kasutamiseks elektroonilise valve kohustusega, siis puuduvad elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus M.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.