Kohtulahend

2) asuda ametlikult tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vabanemist; 3) pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ühe kuu jooksul alates vabanemisest ja läbida psühhiaatri poolt vajalikuks peeetav ravi. Välja mõista M.T-lt menetluskuludena kaitsjatasu 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank`is, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud M.T tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 02.10.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-7557 KarS § 118 p 1 ja § 117 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda 6 aastase vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Jõgeva Maakohtu 31.03.2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1-85/05 mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu vangistuse võrra ja mõisteti M.T-le liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.12.2005. a ja lõpeb 26.07.2012. a. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus elektroonilise järelevalve all avanes 12.04.2009. a. Tartu Maakohus jättis 04.06.2009. a määrusega M.T vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamata. Tartu Maakohtu määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 29.06.2009. a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus KarS § 76 lg 2 p 2 alusel avanes 17.05.2010. a M.T on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) 31.03.2005. a Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 7 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud ja sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; 2) 28.10.2005. a Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 216 lg 1 järgi rahalise karistusega 1500 krooni. Kriminaalhooldaja pooldab M.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. M.T on kinnipidamise asutuses viibinud enam kui 4 aastat ning vanglas distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja omandanud uusi oskusi, et paremini toime tulla probleemsetes olukordades. M.T on tunnistanud oma süüd ja kuritegu kahetsenud ning lähedastele lubanud, et on valmis muutuma seaduskuulekuse suunas.

Kohtumenetluse poolte seisukohad M.T selgitas, et tal on olemas elukoht ja töökoht. Ta on 80% töövõimetu, kuid on võimeline töötama. Pension on 3500 krooni, millele lisandub puudetoetus. Ta on nõus pöörduma psühhiaatri poole ja läbima vajaliku ravi, edaspidi plaanib täiskarsket elu. Kaitsja toetas M.T ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on seisukohal, et M.T ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, arvesse tuleb võtta seda, et ta on toime pannud väga raske kuriteo, mis on olnud jõhker ja küüniline. Kohtu seisukoht M.T mõisteti kohtuotsusega süüdi esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on M.T ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku mõistetud karistusest ja KarS § 76 lg 2 p 2 tingimused on täidetud. Seega on olemas formaalne alus M.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et M.T on võimalik karistuse kandmiselt ennetähaegselt vabastada. Vabanemise korral on M.T võimalus elama asuda oma endisesse elukohta abikaasa juurde aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis on kinnipeetava lahusvara. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad abikaasa, isa, ema ja vend. Kinnipeetav väärtustab suhteid perekonnaga ning muretseb lähedaste toimetuleku pärast. Vanglast vabanemisel soovib M.T tööle asuda FIE J. L. juurde, kelle töövaldkonnaks on eraklientide korterites ehitustööde, siseviimistlustööde ning koristustööde teostamine. Kriminaalhooldusametnikul ei ole õnnestunud tööandjaga kontakti saada, kuid kinnipidamiskohast saabunud dokumentidest nähtub, et garantiikiri tööandjalt on olemas. Sissetuleku tagab talle ka töövõimetuspension. M.T on karistuse kandmise ajal käitunud eeskujulikult, tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud käitumist ja suhtumist parandavad sotsiaalprogrammid, milleks on kiriklik programm joomasõltlastele, sotsiaalprogrammid Vihajuhtimine ja Eluviisitreening. See näitab tema tahet omandada oskusi probleemidega paremaks toimetulekuks. Kinnipeetav väärtustab Jehoova tunnistajate usku ja loeb usukirjandust. M.T kahetseb toime pandud kuritegu. See on ainuke vägivallategu, mille ta on toime pannud. Vangistust kannab ta esimest korda. Vaatamata toimepandud kuriteo raskusele annab M.T iseloomustav materjal kohtule aluse arvata, et käesolevaks ajaks kantud ca 4,5 aastat vangistust on olnud piisav, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma ja võimaldada tal allesjäänud karistus kanda ära tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all. M.T on kuriteod toime pannud enamasti toime alkoholijoobes. Ta on lubanud, et ei tarbi enam alkoholi, kuna on kõik selle tõttu kaotanud. Kui M.T jätkab alkoholi tarvitamist, on uue kuriteo sooritamise risk kõrge. Eeltoodut silmas pidades tuleb M.T-le määrata kohustused mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, ühe kuu jooksul alates vabanemisest pöörduda psühhiaatri vastuvõtule tervisliku seisundi kontrollimiseks,

ravi jätkamiseks ja alkoholiravi määramiseks. Samuti tuleb M.T-le määrata kohustus asuda ametlikult tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vabanemist. M.T ärakandmata karistuse osa on pikem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS § 76 lg-le 4 katseaja pikkuseks määrata ärakandmata karistusaja pikkus. Kui M.T ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 250 krooni, mis tuleb M.T-lt KrMS 180 kohaselt välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.