Kohtulahend

Ärakiri

Kohus

KOHTUMÄÄRUS

Määruse tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus

06.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja

Kohtuasja number

1-09-12235

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Tõlk

Svetlana HAMAZA

Prokurör

Sergei TRAVNIKOV

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks P.M sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 08.09.2009 ja lõpp 30.05.2010 Jätta P.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Süüdimõistetu

RESOLUTSIOON

Asjaolud Viru Vangla esitas 18.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.09.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 8, 9 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 kuud. KarS §74 lg.5 alusel pöörati täitmisele Viru Maakohtu 20.03.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 23 päeva ja liitkaristuseks mõisteti P.M-ile 8 kuud 23 päeva vangistust alates vahistamisest kohtusaalis 08.09.2009. Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2009 määrusega jäeti P.M-i apellatsioon Viru Maakohtu 08.09.2009 otsusele kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal osalenud üheski taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis ega ole asunud ka tööle. Kinnipeetav usub suutvat edaspidi käituda seaduskuulekalt, kuid arvestades eelnevaid õigusrikkumisi, ei ole tema väärtushinnangud ja hoiakud seda soovi toetavad ning vaid lühiajaline viibimine vabaduses viitab isiku impulsiivsusele. Kinnipeetaval on 60%-line töövõimetus, kuid ravi ta ei läbinud. Kinnipeetava probleemide lahendamisoskus on puudulik adekvaatsete toimetulekuoskuste puudumise tõttu. Oma varasematest vigadest ei ole õppust võtnud ja on jätkanud vigade kordamist. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, lähtudes seejuures järgmistest asjaoludest: kinnipeetava ema ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat, samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Seda riski võib suurendada ka narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on korduvalt kohtulikult karistatud, vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. Kinnipeetava käitumine näitab, et tema elustiil on seotud kuritegeliku käitumisega ja tal puudub motivatsioon ennast muuta. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal, seega ei suutnud ta ka kriminaalhoolduse all olles tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Järelikult ei hoia tingimuslik karistus teda uute kuritegude toimepanemisest. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse korterisse. Tegemist on 2-toalise, mugavustega, kuid väga väikese korteriga, kus elavad käesoleval ajal kinnipeetava ema ja 12-aastane õde. Ema sõnade kohaselt on kolmandale isikule ruumi vähe, mistõttu soovib ema, et poeg hakkaks elama sotsiaalkorteris. Ema sõnade kohaselt otsib poeg ebaõnnestumiste korral väljapääsu narkootilistest ainetest. Ta on olnud kahel korral võõrutusravil, kuid hakanud uuesti tarvitama. Vaatamata sellele, et kinnipeetaval on kogu aeg olnud olemas elukoht ema juures, ei ole ta seal elanud, vaid vahetanud oma elukohti juhuslike tuttavate juures, kellega koos tarvitati narkootilisi aineid. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Ta on põhiharidusega ja eriala tal puudub. Kuna tal puudub ka sissekirjutus, ei saa ta vormistada sotsiaaltoetust. Kinnipeetava ema kuu sissetuleku moodustavad tema töövõimetuspension ja tütre invaliidsuspension, kokku 3060 krooni kuus. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi 126 749,08 krooni. Maakohtu istung Kinnipeetav P.M maakohtu istungil enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toetanud ja loobus sellest. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et seoses eeltooduga tuleb kinnipeetava taotlus jätta rahuldamata.