1-09-12235
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2009 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-09-12235 (08240105342)
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Kriminaalasi
J.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja) 8. septembri 2009 otsus lühimenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava J.J-i apellatsioon
Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta J.J-i apellatsioon Viru Maakohtu 8. septembri 2009 otsuse peale kriminaalasjas 1-09-12235 läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Ringkonnakohtu määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud Viru Maakohtu 08.09.2009 otsusega tunnistati J.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati J.J-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.
KarS § 74 lg 5 alusel pöörati J.J-ile Viru Maakohtu 20.03.2008 otsusega nr 1-07-11554 mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 23 päeva vangistust reaalsele täitmisele ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti J.J-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 kuud 23 päeva vangistust. J.J võeti otsuse kulutamise järel kohtusaalis vahi alla ja karistuse kandmise algust hakati arvestama alates 08.09.2009. J.J tunnistas ennast maakohtus temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja süüditunnistamist ei vaidlusta, kuid vaidlustab karistuse mõistmist. Maakohus tuvastas, et J.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, aga samuti süstemaatiliselt, s.o pani toime kuriteo, mis on ette nähtud KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 järgi. J.J oli varem süüdi mõistetud 20.03.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ning teda karistati vangistusega 6 kuud ja 23 päeva. Tema suhtes kohaldati KarS §-de 74 ja 75 sätteid katseajaga 1 aasta ja 6 kuud alates 20.03.2008. J.J-i varasem karistatus on tõendatud: - õiendiga toimepandud süütegude kohta (I k tl 23-24), millest nähtub, et J.J on varem 6 korda karistatud KarS § 218 järgi - karistusregistri teatisega J.J-i varasemate karistuste kohta (I k tl 27-33) millest nähtub, et süüdistatav on varem korduval karistatud varavastaste süütegude eest. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendav asjaolu J.J-i suhtes on KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud J.J-i käitumises tuvastamist ei leidnud. Karistuse liigi valimisel lähtus kohus KarS § 199 lg 2 sanktsioonist, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Arvestades seda, et J.J puudub töökoht ja ta on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei ole rahalise karistuse määramine temale otstarbekas. J.J on toime pannud 4 varavastast kuritegu, millest üks jäi katsestaadiumisse. Seega mõistetav vangistus peaks olema pikem sanktsioonis ettenähtud miinimummäärast, kuid alla sanktsiooni keskmist määra. Kaaludes vangistuse tingimisi mõistmise võimalust arvestas maakohus, et J.J on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 20.03.2008 otsusega nr 1-07-11554 KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ning temale mõistetud vangistus KarS § 74 alusel on täitmisele pööramata. 18-kuulise katseaja kestel ei suutnud J.J hoiduda uute süütegude toimepanemisest, mis räägib sellest, et ainuvõimalikuks karistuseks, mis avaldaks talle mõju, on reaalne vangistus. Arvestades seda, et J.J pani kuriteod toime katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel karistust suurendada Viru Maakohtu poolt 20.03.2008 kohtuotsusega nr 1-07-11554 mõistetud karistuse ärakandmata osa - 6 kuud 23 päeva vangistust võrra. Apellandi taotlus Süüdistatav J.J esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni kohaselt võinuks maakohus teda karistada tingimisi või kui see pole võimalik, siis palub ta ringkonnakohtult karistuseks piirdumist vahi all oldud ajaga.
J.J ei ole rahul sellega, et käesolevas asjas karistuse mõistmisel ei arvestatud, et ta oli Harju Maakohtu 05.06.2009 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-08-5693, millega teda karistati vangistusega 6 kuud ja 28 päeva, vahi all alates 12.01.2009 kuni 07.08.2009. Ta sai ainult ühe kuu vabaduses olla, sest käesolevas asjas võeti ta 08.09.2009 jälle vahi alla. J.J leiab, et käesoleva kriminaalasja oleks pidanud liitma Harju Maakohtus olnud kriminaalasjaga, sest vargused olid toime pandud enne seda kriminaalasja. Kui need asjad oleks liidetud, siis ta oleks saanud ühe karistuse. Nüüd kandis ta algul ära 05.06.2009 otsusega mõistetu ja praegu peab kandma 08.09.2009 otsusega mõistetud karistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 74 lg 5 kohaselt kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätetele. Seega suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Ringkonnakohtu arvates on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud kõigi nimetatud asjaoludega ja mõistnud J.J-ile karistuse, mis vastab tema süüle ja karistuste liitmise nõudele. Viru Maakohtu 08.09.2009 otsusega tunnistati J.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati J.J-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel pöörati J.J-ile Viru Maakohtu 20.03.2008 otsusega nr 1-07-11554 mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 23 päeva vangistust täitmisele ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti J.J-ile liitkaristuseks 8 kuud 23 päeva vangistust. Kuna tema 18-kuuline katseaeg algas 20.03.2008 ja käesolevas asjas arutusel olnud vargused pani ta toime 14.09.2008 kuni 09.01.2009, see on katseajal, siis tuli KarS § 74 lg 5 kohaselt kandmata karistus käesolevas asjas mõistetud karistusele liita. Maakohus põhjendas, miks käesolevas asjas ei ole alust rahalist karistust kohaldada ja miks tuleb mõista vangistus, mida seejuures mõisteti väga minimaalses määras, see on 3 kuud, millest lühimenetlust arvestades võeti 1 kuu maha. Kuna käesolevas asjas mõisteti karistuseks vangistus, siis seadus ei võimalda tingimisi karistuse kohaldamist, nagu seda J.J taotleb, vaid karistused tuli liita, nagu seda maakohus ka õigesti tegi. Iseenesest on õige J.J-i väide, et tema kriminaalasjad võinuks liita ja siis saanuks ta ühe karistuse, kuid kriminaalasjade liitmist ei tehtud. See aga ei muuda ebaseaduslikuks käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsust, sest selle tegemise ajaks oli J.J talle Harju Maakohtu 05.06.2009 otsusega mõistetud karistus juba kantud. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.