Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

A. Mišin on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 121 järgi selles, et tema 01.01.2009 ajavahemikul kella 09.00 – 10.00 Tallinnas, Linnamäe teel asuvas baaris U Palõtša lõi korduvalt PA rusikatega pea ja keha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Sel moel Andrei Mišin kahjustades teise inimese tervist pani toime kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav A. Mišin tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et 01.01.2009.a. baaris lõi ta kannatanut korduvalt rusikaga pähe, kuna kannatanu väljendas end ebatsensuurselt. Kannatanu PA ütluste kohaselt 01.01.2009.a. viibis ta baaris, kus süüdistatav lõi teda korduvalt rusikatega pea ja keha piirkonda. Peale süüdistatava keegi teda ei peksnud ning ta ise ei kukkunud. Materiaalset kahju temale ei tekitatud. Ta käis arstide juures ning muretses oma tervise pärast, millega tekitati mittemateriaalne kahju summas 2000 krooni.

Tunnistaja J. F ütluste kohaselt oli ta ööl vastu 01.10.2009.a. baaris. Teda solvas baaris viibiv mees. A. Mišin lõi meest rusikaga näkku ja tõukas käega vastu rinda. Kannatanu kukkus tõukamise tagajärjel trepist alla. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistaja ning uurinud kirjalikke tõendeid – väljavõte haigusloost ning isiku läbivaatuse protokoll – leidis et kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et 01.01.2009.a. A. Mišin lõi tahtlikult korduvalt P. A rusikatega pea ja keha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Süüdistatav A. Mišin ise tunnistab kannatanu löömist. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemine A. Mišini poolt on tõendamist leidnud tunnistaja J. F ütlustega ning väljavõttega haigusloost nr 2930021, millest nähtuvalt P. A hospitaliseeriti 01.01.2009.a. Tal esines 5 cm suurune haav parema kulmu piirkonnas ( kd 3, tl 19-20); isiku läbivaatuse protokolliga, millest nähtub, et kanatanul esines kukla piirkonnas paremal pool oimu kohal nahamarrastus, silmade ümber ja otsaesisel verevalumid ( kd 3, tl 12-17). A. Mišini tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Mišin on antud kohtu alla KarS § 118 p1,2 järgi selles, et tema 31. oktoobril 2009. a kella 02.40 paiku, viibides Tallinnas Linnamäe tee 61 asuva Priisle Keskuse ees tänaval, tekitas kannatanule SG tervisekahjustuse sellega, et tekitas talle noahaava, aga nimelt, vasaku õlavarre lõikehaava koos arterite (küünar- ja kodarluuarter), veenide, närvide ja lihaste vigastusega, mis tekitas tüsistuse, milleks on verekaotusest tingitud aneemia, mis vastavalt ekspertiisiaktile nr 220, 21.12.2009 on eluohtlikud. Vasaku ülajäseme funktsiooni taastamiseks on vajalik pikaajaline ravi kestusega üle 4 kuu. Seejärel ta tekitas kannatanule VV tervisekahjustuse sellega, et tekitas talle noahaava, aga nimelt, rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava paremal pool rindkere eespinnal koos traumaatilise veriõhkrinnaga, mis vastavalt ekspertiisiaktile nr 221, 21.12.2009 on eluohtlik. Seega, oma tahtliku tegevusega Andrei Miśin pani toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, põhjustades raske kehalise haiguse, s.o. pani toime KarS § 118 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav A. Mišin seletab, et tunnistab oma süüd, kuid ei oska öelda kas täielikult või mitte. Tunnistab, et lõi noaga. Hilisema ristküsitluse käigus süüdistatav seletab, et 31.10.2009.a. kingiti temale vedrunuga. Õhtul läks ta külla ning nuga oli kaasas. Priisle kaupluse juures olid kannatanud, kes olid raskes joobes. Tema oli joonud 2-3 pudelit õlut päeva jooksul. Nad vestlesid ning mingil hetkel S. G tõukas või lõi teda. Ta taganes mõned sammud. Kannatanud tulid tema juurde. Esimesena jõudis tema V. I ja lõi teda rusikaga näkku ning pärast seda lõi veel. S. G seisis kõrval. Tal ei olnud võimalust lahkuda. Pärast lõid teda mõlemad kannatanu nii pähe kui vastu keha. Ta kaitses ennast kätega ning siis otsustas noa välja võtta. Ta ei löönud selle noaga kannatanuid, ainult vehkis enda ees. Noaga vehkimise ajal oli noa tera suunatud üles ja horisontaalselt. Siis läks üks kannatanutest eemale ja istus bussipeatuse juurde. Ta nägi, et kannatanul tuli käest verd. Teise kannatanuga nad veel mingi aeg kaklesid, siis tuli tütarlaps ja ütles, et aitab küll, teine on juba verine. V. I vigastuse tekitamisest sai ta teada politseis. Kannatanu S. G ütluste kohaselt väljus ta 31.10.09. öösel kasiinost, mis asub Linnamäe tänaval Priisle kaupluse juures. Tänaval oli V. I, kes seis koos A. Mišiniga ning nad vaidlesid. Ta läks nende juurde ning A. Mišin ütles midagi jämedalt ja ajas teda ära. V. I lõi A. Mišinit rindu või näkku. A. Mišin astus tagasi, kuid siis kohe tuli nende poole. Tahtis

lüüa A. Mišinit jalaga, kuid kaotas tasakaalu ja kukkus. Mingit eset ta A. Mišini käes ei näinud. V. I ja A. Mišin kaklesid. Tal õnnestus tõusta ja ta jooksis nende juurde. A. Mišin pööras kohe tema poole ning vehkis tema suunas. Tal hakkas käest verd tulema. Temal ei õnnestunud Mišinit lüüa. Kui ta verd nägi, siis läks peatusse, istus ja kaotas teadvuse. Talvejope varrukas oli katki ja see visati haiglas minema. Jope väärtus 1999 krooni. Samuti on rikutud püksid väärtusega 400 krooni, džemper väärtusega 300 krooni, ravimid 590,25 krooni. Kokku materiaalne kahju summas 3289,25 krooni. Kannatanu V. I ütluste kohaselt 31.10.09. viibis ta Linnamäe teel Priisle Keskuse juures. Öösel nägi seal S. G ja A. Mšinit. A. Mišin pöördus tema poole, kuid ta ei mäleta, mida süüdistatav ütles. Sõnelus oli S.G ja A. Mišini vahel. Ta ei soovinud süüdistatavaga suhelda ning S. G ütles jämedas vormis A. Mišinile samuti, et ei soovi viimasega suhelda. Ta mäletab toimunut ähmaselt. S. G tõukas süüdistatavat, kes seejärel lõi S. G . Süüdistataval käes ei näinud midagi. S. G seisis näoga A. Mišini poole ning kui S. G hakkas eemalduma, siis tema, soovides kaitsta S. G , lõi A. Mišinit rusikaga näkku. A. Mišin lõi teda rindu. Nuga ta ei näinud. A. Mišin lõi teda ühe korra ja peale seda jooksis eemale. Sellel ajal oli S. G juba peatuse lähedal ja istus. Ta läks S. G juurde ja nägi verd. S. G kaotas teadvuse ning siis ta avastas, et on samuti haavatud ning verine. Rikuti tema jope väärtusega 4000 krooni, 1 haiglapäeva maksumus 50 krooni ning 2968,35 krooni saamata jäänud töötasu. Kokku materiaalne kahju summas 7018,35 krooni. Tunnistaja T. Larina ütluste kohaselt 31.10.2009.a. öösel oli ta koos tuttavatega Priisle bussipeatuse läheda, kus nägi kaklemas kolme meest. Kõik toimus väga ruttu. Keegi kukkus, kuid ta ei oska öelda, kes kolmest kaklejast Üks kaklejatest oli turske ja teised olid normaalse kehaehitusega. Kaklejateks olid kannatanud ja süüdistatav. Süüdistatav tundus turske kehaehitusega, ta oli neist kõige tugevam. Nad lähenesid kaklejatele selleks, et sekkuda ja kaklus lõpetada. Lähenedes tundis ta ära S. G . S G oli joobeseisundis ja tema varrukast tuli tugevasti verd. S. G le osutas abi Olga ning kutsus kiirabi. S. G istus peatuses äärekividel. Nad aitasid ta sinna istuma. Alguses oli A. Mišin lähedal, kuid natuke hiljem, kui ta tõstis pea, siis A. Mišinit enam ei olnud. Kui nad kaklejatele lähenesid, siis nägid süüdistatava käes nuga. Tunnistaja J. F ütluste kohaselt 30.10.09.a. oli ta kodus. A. Mišin näitas Mišin talle nuga, mille oli kinkinud vend ning õhtul läks tuttavate sünnipäevale. Ta ei näinud, kuhu A. Mišin noa jättis. 31.10.09. kella 03.00 paiku tuli A. Mišin koju ja ütles, et lõi noaga kahte noormeest, kuna need tulid temale kallale. Hiljem andis ta selle noa välja politseile. A. Mišin oli naastes praktiliselt kaine, kuid oli tunda õlle lõhna. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 221 21.12.2009.a. kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati V. I 31.10.2009.a. rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool rindkere eespinnal koos traumaatilise veriõhkrinnaga. Tervisekahjustus on eluohtlik ja võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga (kd 1, tl 55-56). Kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 220 21.12.2009.a. kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati S. G l 31.10.2009.a. lõikehaavad vasakul küünarvarrel koos arterite (küünar- ja kodarluuarter), veenide, närvide ja lihaste vigastusega. Vigastuste tüsistusena esines verekaotusest tingitud aneemia. Tervisekahjustused on eluohtlik ja võisid olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Vasaku ülajäseme funktsiooni taastamiseks on vajalik pikaajaline ravi kestusega üle 4 kuu (kd2, tl 2-4).

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldava kokkupandava noa tera pikkus on 10 cm, ühepoolse teritusega (kd 2, tl 82-86). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt verekahtlased määrdumised ( kd 1, tl 6-14).

Linnamäe 61

bussipeatuses

esinesid

Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanud, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – kohtuarstliku ekspertiisi aktid, vaatlusprotokollid jt – leidis et kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et 30.10.2009.a. süüdistatava ning tugevas alkoholijoobes kannatanute vahel tekkinud konflikti käigus kasutasid esimesena füüsilist vägivalda kannatanud, lüües ja tõugates A. Mišinit. Seejärel A. Mišin võttis välja vedrunoa, millega lõi mõlemat kannatanut, tekitades viimastele eluohtlikud kehavigastused. Need asjaolud on leidnud tõendamist nii kannatanute ütlustega kui ka kirjalike tõenditega. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Kriminaalasjas on tõendatud, et alates hetkest, millal S. G tõukas ja VIlõi süüdistatavat, oli A. Mišin hädakaitseseisundis, kuna kannatanu tegevuses esinevad KarS § 121 tunnused ning A. Mišinil oli õigus hädakaitsele. Riigikohus on rõhutanud, et hädakaitsetegevuse eesmärgiks on ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust. Seejuures peavad kaitsja poolt kaitsetegevuseks kasutatavad vahendid olema sobivad. Need peavad vastama ründe ohtlikkusele ja ei tohi olla ründe ohtlikkusele ilmselt mittevastavad ründajale kahjulikus suunas. Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades. Samuti on ründe tõrjumiseks sobiv kaitsevahend, mis küll ei suuda rünnet täielikult lõpetada, kuid vähendab ründega õigushüvele tekitatavat kahju. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust. Kuna rünne on õigusvastane, siis ei pea kaitsja enda (või teise isiku) õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Kaitsja kohustus valida kaitsetegevuseks sobiv ja säästvaim vahend tuleneb ka KarS § 28 lgst 2, mille kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Teatud ulatuses võib kaitsetegevus ületada ründest lähtuvat ohtu ja tekitada ründaja õigushüvele suuremat kahju, kui ründe realiseerumise korral oleks tekkinud kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele. See üldprintsiip - õigus ei tagane ebaõiguse ees - tuleneb KarS § 28 lg-st 3, mille kohaselt võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-17-04). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on küll leidnud tõendamist õigusvastane rünne A. Mišini suhtes, kuid kohus ei arvesta tõendina A. Mišini ütlusi ründe intensiivsuse ja tema poolt noa

kasutamise asjaolude kohta, kuna need ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kriminaalasjas on nii kannatanute ütluste kui ka tunnistaja TL ütlustega tõendatud, et mõlemad kannatanud olid raskes alkoholijoobes. Seda asjaolu kinnitab ka süüdistatav A. Mišin. A. Mišini ning tunnistaja J. F ütluste kohaselt oli A. Mišin praktiliselt kaine. Seejuures tunnistaja TLütluste kohaselt oli kaklejatest füüsiliselt kõige turskem ning tugevam süüdistatav A. Mišin. A. Mišin enda ütluste kohaselt ei olnud temale ründega tekitatud mingeid kehavigastusi, mis iseenesest näitab, et A. Mišini ütlused tema suhtes kasutatud füüsilise vägivalla ulatuse kohta on kantud soovist vabaneda vastusest. Kohus leiab, et arvestades A. Mišini füüsilist üleolekut kannatanutest ning asjaolu, et tugeva joobe tõttu oli kannatanute füüsiline võimekus oluliselt pärsitud, oleks tal tulnud võimalikest kaitsevahenditest (löögid rusikate või jalgadega ning temal kaasas olnud vedrunuga) valida säästvaim, ehk rusika- või jalalöögid, mis „nö objektiivse kõrvaltseisja“ silmis oleks ilmselt olnud piisavad ründe otsekohe ning lõplikult tõrjuma. Kohtuarstliku ekspertiisi aktides kajastatud eksperdiarvamuste kohaselt olid mõlemal kannatanul esinevad kehavigastused tekitatud löökidest noaga. Seejuures V. I tuvastati rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav. Kohus leiab, et sellega on ümber lükatud A. Mišini ütlused selle kohta, et ta lihtsalt vehkis noaga enda ees kannatanute hirmutamiseks ja tal ei olnud kavatsust kedagi noaga lüüa. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et A. Mišin teostas otsese tahtlusega hädakaitset vahendiga, mis ilmselt ei vastanud ründe ohtlikkusele ning lüües kannatanuid tugeva jõuga noaga rindkere piirkonda, tekitas ka otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju. Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1, 2 järgi, kuna mõlemale kannatanule tekitati elule ohtlikud kehavigastused ning kannatanule S. G le põhjustati raske kehaline haigus. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Mišini karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 118 p 1,2 kvalifitseeritava kuriteo osas kuriteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel. Raskendavad asjaolud puuduvad. A. Mišin kriminaalkorras karistatud 7 korda. Viimase karistuse kandmiselt vabanes 2007.a. kevadel tingimisi enne tähtaega. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, kuid arvestades kergendavaid asjaolusid leiab kohus, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. Seoses riiete rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks on tsiviilhagi esitanud kannatanu S. G summas 3289,25 krooni ja VI summas 4050 krooni . Kriminaalasjas on nii süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlustega kui ka kirjalike materjalidega tõendatud, et kehavigastused kannatanutele tekitas A. Mišin ning noalöökidega rikuti ka kannatanute riided. Süüdistatav A. Mišin tunnistab hagi. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et tsiviilhagid on tõendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

Kannatanu PA on esitanud tsiviilhagi mittemateriaalse kahju hüvitamiseks summas 2 000. Kriminaalasjas on nii süüdistatava enda kui ka kannatanu ütlustega tõendatud, et PA kehalise väärkohtlemise pani toime A. Mišin. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud kahjust kui ka ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et süüdistatav tekitaskannatanule füüsilist valu, kannatanu pidi külastama meditsiiniasutusi, mistõttu on ilmne, et kahjustati ka kannatanu psüühilist heaolu. Kohus aktsepteerib seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema rikastumise allikas. Teiselt poolt mittemateriaalse kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks kantav märkimisväärse pingutuseta tema varalisele ja psüühilisele olukorrale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõistlik summa mittevaralise kahju hüvitisena on 2000 krooni.

Eha Popova Kohtunik

Reet Valtmäe Rahvakohtunik

Aadu Vesmes Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.