Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

koode. E. Puksa on Võhma elanik, kellega kostja on alkoholi tarvitanud. E. Puksa on käinud kostja elukohas, kus kostja hoidis oma ID-kaarti ja koode. Kostja ei ole enda ID-kaarti ja koode kellelegi andnud. Kostja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema tahte vastaselt. Kostja isikuandmeid on kuritarvitatud. Asjaolu, et kostja nimel võetud laenu tagasimakseid on kolmel korral teinud E. Puksa, tõendab, et tema võttis laenu, kasutades kostja ID-kaarti ja PIN-koode. Kostja sai hageja nõudest teada kohtu poolt maksekäsu teate hooldekodusse edastamisel. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ei ole tuvastanud kostja isikusamasust ega välja selgitanud kostja maksevõimet. Hageja ei kutsunud kostjat kohtumisele isikusamasuse ja täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kostja on 1955. aastal sündinud töövõimetu isik, kes viibib üldhooldusteenusel SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskuses.

MAAKOHTU LAHEND

(näokujutise) võrdlemine dokumendil oleva näokujutisega. ITDS § 93 lg 1 järgi kantakse dokumenti dokumendi kasutaja foto või näokujutis, mis võimaldab dokumendi kasutaja isikusamasust üheselt kontrollida. Hageja ei ole kontrollinud, kas ID-kaardi esitaja on IDkaardil märgitud isik. Samas ei too isikusamasuse kontrollimise nõuete rikkumine asjas kaasa hagi täielikku rahuldamata jätmist. Lisaks ei ole hageja piisavalt kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi ning andmeid ülalpeetavate kohta. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. SEB panga ja S-Pankki kontode väljavõtetest ei nähtu kostja tegelikud kohustused. S-Pankki kontot ei ole 08.-27.08.2019 kasutatud. See viitab, et kostjal ei olnud alates 08.08.2019 sissetulekuid. Seega hageja ei ole piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet, arvestades mh kostja vanust. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostjalt konto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud selgitada vastuolusid konto väljavõttelt nähtuvas teabes. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. VÕS § 4034 lg 7 järgi on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada. Olukorras, kus hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kahel viisil ja osa laenust on tagastatud, on hagi põhjendatud üksnes põhinõude osas. Kostjale väljastati krediiti 9700 eurot ja kostja on teostanud makseid 1236,49 eurot. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 8000 eurot ning ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

tõendanud, et ID-kaart ja PIN-koodid on tema valdusest välja läinud tema tahte vastaselt, on ebaõige. Kostja oli tunnistatud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kannatanuks. Kostja on töövõimetu isik, kellel puuduvad oskused ja teadmised õigustoimingute tegemiseks. Kostja ei saanud teada, kuidas saab kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada. Õigusabi kostja selleks ei saanud; 2) on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ei ole viinud läbi vajalikku isikusamasuse tuvastamise protseduuri ja ei ole kostja isikusamasust tuvastanud. Seda tuvastas ka maakohus, viidates KAVS § 47 lg-le 2 ning ITDS § 18 1 lg-le 1 ja § 93 lg-le 1. Kostja on 1955. aastal sündinud isik, kes viibib üldhooldusteenusel SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskuses. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja ei pea vastutama ilma tema poolt tahteavaldust tegemata sõlmitud tehingu täitmise eest. Lisaks ei ole hageja piisavalt kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi ning andmeid ülalpeetavate kohta. Seega hageja ei veendunud ka kostja krediidivõimelisuses, rikkudes VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ebaõige kohtulahendi. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, siis kriminaalmenetluse algatamata jätmine ei tõenda seda, kas ID-kaart ja PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt või mitte. Kuna eestkoste menetluses tehakse kindlaks isiku eestkostevajadus (s.t kas isiku teovõime on piiratud või mitte), siis eestkostemenetluses tuvastamisele kuuluvad asjaolud on üheks indikaatoriks, mille alusel hinnata kostja käitumist vaidlusaluse laenulepingu sõlmimisega piirneval ajal. Oluline on ka see, et isiku eestkostjaks määratakse füüsiline või juriidiline isik, kellel on eelnev side eestkostetavaga ning kellel on tavapäraselt võimalik esitada kostja vastuväiteid kinnitavaid tõendeid. PKS § 179 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.