1-07-15655/85 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. KarS § 78 p 2 kohaselt hakata Ander M.Z-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Määrus Ander M.Z-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 13.12.2007. otsusega karistati Ander M.Z-i KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristusega 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 1074 tundi tähtajaga 2 aastat. Tartu Maakohtu 14.09.2009. a määrusega kriminaalasjas nr 1-07-15655 pöörati KarS § 69 lg 6 alusel Ander M.Z-ile Tartu Maakohtu 13.12.2007. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuud ja 16 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.09.2009. a ja lõpeb 30.08.2010. a. Ander M.Z on kriminaalkorras varem karistatud kahel korral, s.o eelnevalt 22.03.2006. a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, § 215 lg 2 p 1,3 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Kriminaalhooldaja nõustub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuivõrd tegu on isiku esmakordse vanglakaristusega ning Ander M.Z-i tähtajaline vabanemine leiaks aset 03.08.2010. a, seega annab ennetähtaegne vabastamine võimaluse kontrollida ja samas toetada teda pikema aja vältel ning muudab vabastamise sujuvamaks. Kriminaalhooldus aitaks kinnipeetaval vabadusega kohaneda ja endale reaalseid eesmärke seada. Seetõttu oleks Ander M.Z ennetähtaegne vabastamine ka ühiskonna turvalisuse huvides. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Ander M.Z selgitas, et vabanemisel läheb ta elama oma elukaaslase juurde xxx. Praegu töötab ta lukksepp-keevitajana ja saaks ka vabaduses seda tööd teha. Prokurör nõustub Ander M.Z-i ennetähtaegse karistuse kandmiselt vabastamisega ja palub talle määrata kriminaalhooldaja poolt taotletud täiendavad kohustused.

Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuif mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Ander M.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui poole. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras kahel korral karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust kuriteo eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasemalt määratud kriminaalhooldus ja võimaluse andmine karistuse kandmiseks vabaduses, ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Asja materjalidest nähtub, et tal on olnud probleeme alkoholiga ning osa kuritegusid on toime pandud grupis. Kohus peab Ander M.Z-i ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Tartu vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses esile toodud uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid - alkoholiprobleem, töökoha ning kutse puudumine, suured rahalised nõuded ja õigusrikkumiste toimepanemine grupis, viitavad vajadusele toetada ja kontrollida kinnipeetavat ka pärast vangistusest vabanemist. Allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kinnipeetavale sellist tuge ja loob suurema tõenäosuse vältida vabanemisega kaasnevast elukorralduse muudatusest tingituna kriminaalkorras karistatud isikute mõju alla või alkoholist või narkootilistest ainetest sõltuvusse sattumist. Kohus peab siinjuures oluliseks, et süüdimõistetu on vangistuses viibitud aja jooksul muutnud suhtumist oma käitumisse ja hoiakutesse ning hindab õiguskuuleka käitumisega kaasnevaid hüvesid. Ander M.Z-i iseloomustusest ilmneb, et distsiplinaarkorras ei ole süüdimõistetut vanglas viibimise ajal karistatud. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on konkreetsel juhul oluline roll ka Ander M.Z-i perekonnal, eelkõige tema elukaaslasel Kairi Illisonil, kellega kinnipeetaval on ühine tütar J. S., ning elukaaslase isal S. I., kes on lubanud Ander M.Z-ile vabanemisel elukohta oma korteris. Ander M.Z-i on toetamas ka tema ema A. S.. Oht uute kuritegude toimepanemise näol on materiaalsete probleemide tekkimisel, sest Ander M.Z puudub vanglast vabanemisel kindel töökoht. Samas on kinnipeetava elukaaslase sõnade kohaselt Ander M.Z suure tõenäosusega võimalus jätkata juhutööde tegemist OÜ-s x, mis tagaks väikese ja ebaregulaarse sissetuleku. Samuti on nii K. I. kui ka S. I.kinnitanud, et nad on valmis Ander M.Z-i vabanemisjärgselt igakülgselt toetama ja soovivad tema vabanemist väga. Seega on Ander M.Z-i majanduslik olukord pärast vabanemist piisavalt kindlustatud. Ka arvestab kohus sellega, et Ander M.Z-i karistusaja lõpuni on jäänud 5 kuud. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga selles, et Ander M.Z-i vabastamine käesoleval ajal on ühiskonna turvalisuse huvides. Ander M.Z-i ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt KarS §-le 76 lg 4 tuleb katseaja pikkuseks määrata üks aasta. Katseaega tuleb KarS § 78 lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades asjaolu, et süüdimõistetu on vähemalt osa õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb