Kohtulahend

SEMJONOV

kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada Aleksandr SEMJONOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt Aleksandr SEMJONOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks 300 (kolmsada) krooni (s.h. esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 50 krooni). Jätta vandeadvokaat Arvo SUUBANI tasu summas 300 (kolmsada) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Semjonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Semjonov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.11.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.5, 7, 8, 9 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 7 kuud 5 päeva alates 10.11.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav töötab alates 01.07.2009 Viru Vanglas juuksurina. Ühtegi sotsiaalprogrammi kinnipeetav läbinud ei ole, riigikeelt kinnipeetav ei valda. Kinnipeetavale on määratud töövõimetus. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat majanduslikult vanemad. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetava vanemate ja vennaga nii kirja- kui kokkusaamiste teel. Kinnipeetav on püüdnud lõpetada sõltuvusainete tarvitamise, lasknud ennast alkoholi vastu kodeerida ning olnud metadooni asendusravil. Kinnipeetaval on probleemide äratundmise võime ja lahendamisoskus puudulikud, oma kuritegu püüab õigustada, ametiisikutesse suhtub negatiivselt. Positiivne on see, et kinnipeetaval on konkreetsed eesmärgid tulevikuks. Kinnipeetav on korduvalt karistatud, reaalses vangistuses viibib teist korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta ei ole vangistuse ajal läbinud ühtegi sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument, kindel elukoht ja sugulaste toetus, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas ühe kuu jooksul alates vabanemisest; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening. Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksandr Semjonov taotles vangistusest tingimisi enne tähtaega.

maakohtu

istungil

enda

vabastamist

Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et taotlus kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega kuulub rahuldamisele. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban nõustus maakohtu istungil prokuröri toodud põhjendustega taotluse rahuldamiseks. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal neljandat kriminaalkaristust, reaalses vangistuses viibib teist korda. Samas olid varasemad kolm karistust viimase kuriteo toimepanemise ajaks kustunud. Vangistuses on kinnipeetavale määratud üks distsiplinaarkaristus televiisori laenamise eest kaaskinnipeetavale.

Vastavalt asja materjalidele on kinnipeetaval vabanemise korral olemas kindel elukoht vanemate juures. Tegemist on 2-toalise heas korras korteriga, kus on kõik tingimused kinnipeetava jaoks olemas. Kuigi garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemise korral puudub, nähtub asja materjalidest, et kinnipeetaval on olemas kolm erinevat eriala – puusepp, keevitaja juuksur. Nimetatud erialade omamine annab kinnipeetavale suurema võimaluse konkureerida tööjõuturul ja ka suurema võimaluse töö leidmiseks. Lisaks sellele on kinnipeetaval kuni käesoleva ajani säilinud tööharjumus, kuna Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on ta vangistuses alates 01.07.2009 pidevalt töötanud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et esialgu on vabanemise korral nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama vanemad, kellel on selleks võimalused olemas – perekonna sissetulek (2 pensioni ja kuupalk) on umbes 12 000 krooni kuus. Kinnipeetavale on määratud töövõimetus, mis kindlustab talle endale vabanemise korral legaalse ja püsiva sissetuleku. Vabanemise korral vangistusest tingimisi enne tähtaega on kinnipeetavale tagatud toetus sotsiaalse lähivõrgustiku poolt. Viru Vangla ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjusel, et kinnipeetav ei ole vangistuses läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi ning vangistuses on talle määratud üks distsiplinaarkaristus. Nagu nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, on ta korduvalt avaldanud soovi osaleda sotsiaalprogrammides Convictus ja Eluviisitreening, kuid siiani ei ole talle seda võimaldatud, kuna kohti ei ole. Maakohus leiab, et üksnes sotsiaalprogrammide mitteläbimine ei ole aluseks kinnipeetava vabastamata jätmiseks, kuna sotsiaalprogrammide läbimise kohustuse on võimalik kinnipeetavale panna ka katseajaks. Maakohus leiab, et ka kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus ei anna alust vabastamata jätmiseks, kuna tegemist ei ole raske distsiplinaarrikkumisega. Maskohus peab antud asjas oluliseks ja tähelepanu väärivaks asjaolu, et kriminaalhooldusametnik on leidnud, et kinnipeetava võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta sobib kriminaalhoolduse alla. Eelmise katseaja läbis kinnipeetav nõuetekohaselt. Arvestades kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohta antud asjas leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni 14.06.2011. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx

§75 lg.1 p.1 – 5

sätestatud

-

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks kriminaalhooldusametniku poolt kirjalikus arvamuses nimetatud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning ta on olnud ka narkootikumidest võõrutusravil. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban. Seoses sellega, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, jätab maakohus õigusabikulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 19.03.2010 Nooremreferent

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.