Toimik nr 1-08-5238
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
09.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-5238
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus
Prokurör
Prokuröri abi Kristiina Erte
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid B.K tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
09.02.2010 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
B.K, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
- osaleda kriminaalhooldusametniku pakutavates sotsiaalprogrammides.
2(4)
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et B.K tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu 4 korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Isikut on 3 korral karistatud tingimusliku karistusega. Viimase kohtuotsusega karistati teda II astme üheepisoodilise varguse katse toimepanemise eest vangistusega 2 kuud. Nimetatud otsusele liideti Narva Linnakohtu 05.10.2004 otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 2 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 2 päeva vangistust. Kohtuotsusega karistuse kandmisele ilmus ta ise vabatahtlikult ja õigeaegselt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-12) on näha, et B.K on 21 korral karistatud väärteokorras nendest 8 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja 7 korral Alkoholiseaduse rikkumiste eest nii rahatrahvide kui ka arestiga. See kõik näitab, et B.K käitumine enne vangistust oli õigusevastase kallakuga. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad, kuigi isiklikust toimikust on näha, et B.K on karistatud töölt eemaldamisega 1 kuuks, sest tootmishoones pesumajas, kasutas teise kinnipeetava suhtes vägivalda, lüües teist kinnipeetavat kaks korda rusikaga näkku. Samas distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et isegi vanglaametniku arvamusel tegu oli teise kinnipeetava provokatsiooniga. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab AS Eesti Vanglatööstuse pesumajas ning AS Eesti Vanglatööstuse Jõhvi osakonna spetsialist iseloomustab kinnipeetavat positiivselt. Samuti on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja alates 17.08.2009 osaleb riigikeele kursustel. Isik omab pikaajalist elamisluba ja isikuttõendavat dokumenti ID-kaarti kehtivusega 05.04.2012. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx.. Tegemist on 3-toalise sotsiaalkorteriga kus Dmitryle on tagatud eraldi tuba. Nimetatud korteris on elamistingimused rahuldavad. Dmitry vanemad ja perekonnaliikmed on valmis Dmitryt vabanedes igati toetama. Kinnipeetavale on tagatud kindel töökoht xxx abitöölisena. Arvestades Vladimir Šemjagini poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - töökoht ja elukoht ning lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on olnud hea. Ta kannab vanglakaristust alates 01.07.2008 ja karistusaja lõpp on 02.08.2010. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud- riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on kindlalt muutunud paremuse poole. Riskifaktorina kohus käsitleb alkoholi tarvitamist.
3(4)
Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht , töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu B.K temale Tartu Maakohtu 17.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõistetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas, osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtunik Inna Kirsipuu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.