Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 11.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.N-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.04.2008 kohtuotsusega KarS § 25 lg 1,2- § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Narva Linnakohtu 05.10.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 2 päeva võrra, lugedes lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 1 kuu ja 2 päeva vangistust alates karistuse täitmisele pööramisest. Karistuse kandmise algus 01.07.2008 ja lõpp 02.08.2010. Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 11.03.2009. Kinnipidamisasutuses E.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipidamiskohas viibib esimest korda. Viru Vanglas töötab pesumajas. Kinnipidamiskohast vabanedes asub elama vanemate juurde aadressile xxx Kriminaalhooldusametniku ettekande ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab kinnipeetava E.N-i ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega ning lisakohustuste määramisega, mis võivad vähendada uute seaduserikkumiste sooritamise riski. Elektroonilise valve tähtaja pikkuseks määrata 9 kuud. Kinnipeetava elukohas on täidetud elektroonilise järelevalve kohaldamisega seonduvad tingimused. Kinnipeetava vanemad ja elukaaslane andsid oma nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on olemas alaline elamisluba ja isikuttõendav dokument, garanteeritud töökoht pärast vanglast vabanemist, kindel elukoht vanemate juures ning toetus sugulaste poolt. E.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör toetab kinnipeetava enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab kinnipeetava enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et E.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise järelvalve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelvalve alla ennatlik. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.N-i isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikut on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, vangistuses viibib esimest korda. Viimase teise astme varavastase kuriteo pani toime kehtiva katseaja jooksul. Kinnipeetav tunnistab oma süüd kuid selgitustes püüab oma vastutust vähendada kriminaalmenetluses osalenud ametnike käitumisega, mida tõlgendab endale kahjuliku tulemuse saabumises näidata pahatahtlikuna. Katseaja jooksul on E.N karistatud ka 14 korral väärteokorras, sealjuures 7 korral alkoholiseaduse rikkumise eest ja 7 korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumiste eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud leebed karistused E.N-i puhul eesmärki - hoiduda

uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei olnud. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et E.N-i poolt toimepandud kuritegude asjaolud, temalt tulenevad uute kuritegude toimepanemise riskid (alkoholi liigne tarvitamine ja väärtegude toimepanemine) kaaluvad üle tema võimalused vabaduses, nimelt elu- ja töökoha omamine ja pereliikmete toetuse, kusjuures töötamine oli võimalik ka enne vangistust ning ka lähedaste isikute toetus oli alati olemas. E.N-i vanem vend Vxxx xxx viibib vanglas. Eeltoodust järeldub, et E.N-i kontakte kriminaalkorras karistatud isikutega ei saa välistada tema ennetähtaegse vabanemise korral. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu E.N-i vabastamata temale Tartu Maakohtu 17.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik

Loretta Pikma (allkiri)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.