Kohtulahend

täitnud kuriteoga tekitatud kahju heastamise maksekohustust igakuiselt 300 krooni ulatuses. Kohtuistungil avaldas kriminaalhooldusametnik, et kui jätta kõrvale R. Õuna poolt toimepandud rahalise kohustuse osaline mittetäitmine, siis on katseaeg kulgenud edukalt ja ta ei pea R. Õuna ühiskonnale ohtlikuks isikuks. Süüdimõistetu seisukoht R. Õun kinnitas kohtus, et talle pandud rahalise kohustuse mittetäitmine tuleneb objektiivsetel põhjustel ilmnenud majandusraskustest. Prokurör seisukoht Prokurör on seisukohal, et kuivõrd KarS § 76 lg 5 kohaselt tuleb kontrollnõudeid rikkunud isik saata kandma kandmata karistuse osa, siia formaalselt tuleks kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada, kuid käesolevas asjas ilmnenud objektiivseid asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Linda Paap’i poolt esitatud taotlus on küll seaduslik ja igati põhjendatud, kuid tuleb konkreetseid asjaolusid arvesse võttes jätta rahuldamata. Kohus, ära kuulanud nii kriminaalhooldusametniku poolt kohtule edastatud informatsiooni kui ka R. Õuna poolt avaldatu, on seisukohal, et konkreetses olukorras ei ole mõistlik pöörata kandmata karistuse osa täitmisele. R. Õun on rikkunud tema poolt ennetähtaegsel vabanemisel võetud kohustust tasuda kuriteoga tekitatud kahju igakuiselt 300 krooni ulatuses. Ülejäänud kohustused ja eesmärgid on R. Õuna poolt täidetud korrektselt, kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil, et katseaega saab lugeda muus osas edukaks ning see on täitnud oma eesmärgi. R. Õun on hetkel töötu, kuigi on end töötuna arvele võtnud Eesti Töötukassa Tartumaa osakonnas. R. Õun selgitas, et töötutoetus ja riiklik lastetoetus on tema ainuke sissetulek, millest peab piisama nii tema kui ka lapse ülalpidamiseks, seepärast ei ole tal võimalik täita rahalist kohustust 300 krooni ulatuses. Süüdimõistetu kinnitas, et asub esimesel võimalusel hüvitama igakuuliste maksetena talle määratud rahalist kohustust. Kohus on seisukohal, et ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabanenud isikult tuleb nõuda, et ta elaks õiguskuulekalt, kuid samas ei pea kohus õigeks, et kohustuse rikkumine, mis ei tulene süüdimõistetu pahatahtlikkusest, peaks ilmtingimata tingima paranemise teele asunud isiku vanglasse tagasi saatmise. Kohus ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et R. Õun on katseaja lõpuks suutnud asuda selliselt oma elu korraldama, et on tekkinud suur lootus, et ta suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. Lisaks soovib R. Õun leida tööd ning soovib hüvitada talle pandud rahalise kohustuse. Kohus on veendumusel, et katseaja eesmärk on suunata vanglast vabanenud isikut normaalsele elule ja kui isik on asunud selle tee algusesse, siis oleks tema tagasisaatmine vanglasse konkreetsel juhul kohtu meelest seaduse sätte mõtte vastane. Seega peab kohus põhjendatuks anda R. Õunale võimaluse jätkuva katseaja jooksul näidata, et tema usaldamine polnud alusetu ja et ta on oma elu suuteline juhtima ning elama õiguskuulekalt. Kohus vabastab R. Õuna talle pandud rahalise kohustuse täitmisest 300 krooni ulatuses töötuse perioodiks. Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.