1-09-2470/9 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Raino Õuna elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Määrus Raino Õuna suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 78 p 2 kohaselt hakata Raino Õuna katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. KarS § 751 lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Raino Õuna keha külge. Vabastada süüdimõistetu Raino Õun vangistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Raino Õunalt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse 1321 (tuhat kolmsada kakskümmend üks) krooni 60 senti kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas (Swedbank) nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Raino Õun, kriminaalasja nr 1-09-2470, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 06.10.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12544 tunnistati R. Õun süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,6,7- 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Samuti tunnistati R. Õun süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust, KarS § 4181 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust ning KarS § 329 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 (kolm)

kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R. Õunale liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.01.2008. a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 10 kuu ja 5 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. R. Õuna karistuse kandmise alguseks loeti 8. juuni 2008. a. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb seega 12. augustil 2010. a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel tekkis kinnipeetaval õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist seoses 1/2 karistusaja ärakandmisega alates 1. märtsist 2009. a. R. Õun on esitanud avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud R. Õuna iseloomustusest ilmneb, et kinnipeetaval põhiharidus. Vangistuse ajal R. Õun õppinud ega töötanud ei ole. Vabanemise korral on kinnipeetaval väidetatavalt võimalus asuda tööle OÜ-s xxx, kus süüdimõistetu töötas kopajuhina ka enne kahtlustatavana kinnipidamist. Oma võimaliku elukohana on kinnipeetav nimetanud korterit asukohaga xxx. Käesoleval ajal kasutab korterit süüdimõistetu abikaasa üürilepingu alusel. Riskiteguritena on iseloomustuses välja toodud süüdimõistetu madal haridustase, süüdimõistetu majandusliku toimetuleku ning alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemid. Süüdimõistetu ise end alkoholisõltlaseks ei pea, kuigi teda on korduvalt karistatud joobes autojuhtimise eest. Samuti on süüdimõistetu kuritegude toimepanmeise ajal olnud alkoholisjoobes. Süüdimõistetu on vangistuses avaldanud soovi anonüümsete alkohoolikute grupis osalemiseks, kuid hindajate arvates oli süüdimõsitetu motivatsioon üksnes väline. Vangistuse ajal R. Õuna distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo iseloomu, süüdimõistetu varasemat elustiili ja esmakordset reaalse vangistuse kandmist on hindajad leidnud, et uue kuriteo toimepanemise risk on madal. Uue kuriteo toimepanemise riski maandab tugeva sotsiaalse võrgustiku olemaolu, stabiilne elu- ja töökoht ning ja isiku allutamine kriminaalhooldusele Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et süüdimõistetu lähedasteks on abikaasa K. Õ., poeg S., ema E.Õ., kasuisa T. N, ämm S. M., kaks õde ja teised sugulased. Nimetatud isikutega ob süüdimõistetu suhelnud ka vangistuse ajal. Süüdimõistetu abikaasa tööl ei käi, kasvatades 3aastast poega. Perekonda peab materiaalselt üla K. Õ. ema, S. M.. Süüdimõistetu ema kinnitusel ei ole temal võimalik süüdimõistetu perekonda rahaliselt toetada. Kriminaalhooldusametnik hindas süüdimõistetu materiaalse toimetuleku rahuldavaks. Võimaliku ohuna märkis kriminaalhooldusametnik, et süüdimõistetu varasem elustiil on ei ole vastanud tema tegelikele majanduslikele võimalustele. Kriminaalhooldusametniku arvates tuleb hinnata kõrgeks süüdimõistetu poolt uue kuirteo toimepanmeise riski. Hinnang tugined süüdimõistetu varasemale alkoholitarbimiskäitumisele, tema kuritegeliku käitumise dünaamikale, süüdimõsitetu madal haridustase, lihstustatud maailmavaade ja ebapiisavad sotsiaalsed oskused. Korter xxx, vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteri omanikud J. L. ja V. L. ning süüdimõistetu abikaasa K. Õ. on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks korterisse. Süüdimõistetu on olnud allutatud kriminaalhooldusele varem kolmel korral. Süüdimõistetul on olnud probleeme kontrollnõuete täitmisega ja kriminaalhoolduse ajal on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Kuna varasem praktika on näidanud, et kriminaalhooldus ei ole piisav vahend

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu R. Õun seletas kohtus, et vangistuse kandmise ajal on ta mõistnud perekonna väärtust ja on veendumusel, et on suuteline õiguskuulekat elu elama. R. Õun soovib kohe peale vabanemist asuda tööle ja endine tööandja on andnud selleks oma nõusoleku. Loodetav töötasu on viis-kuus tuhat krooni kuus. R. Õun kinnitas, et on suuteline loobuma alkoholist ja on nõus alluma kõigile elektroonilise valvega kaasnevatele kohustustele ja piirangutele. Prokuröri leidis, et tulenevalt R. Õuna varasemat käitumisest ja suutmatusest järgida kriminaalhoolduse nõudeid, puudub sisuline alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuniku seisukoht R. Õun on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on R. Õun temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 1 järgi. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on R. Õuna tulevane elukoht aadressil xxx sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalholldusametniku kinnitusel on eluruumi omanikud ja samas eluruumis elav süüdimõistetu abikaasa andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt KarS §-le 56 lg 1 arvestatakse karistuse mõistmisel kohtu poolt muu hulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et isiku vabastamisel talle karistusena määratud vangistusest ennetähtaegselt, tuleb KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolude arvestamisel samuti silmas pidada KarS paragrahvis 56 nimetatud karistamise eesmärke. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel hindab kohus võimalust motiveerida kinnipeetavat ennetähtaegse vabastamisega vabaduses õiguskuulekalt käituma, samuti uute kuritegude toimepanemise riskist tulenevat ohtu õiguskorrale. Kohtunik on veendumusel, et üheksa kuu reaalse vangistuse jooksul on R. Õunal tekkinud motivatsioon vabaduses õiguskuulekalt elada. Kohtunik on seisukohal, et kuivõrd R. Õun ei olnud varem suuteline kriminaalhoolduse nõudeid täitma, siis ainus võimalus kontrollida, kas tema motivatsioon õiguskuulekalt elada on piisav, on tema määramine taas kriminaalhooldusele,