lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-15885/13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.01.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-15885/13
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
609
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-15885/10Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.10.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2010. a., kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-09-15885

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Malle Preimer, Paavo Randma

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 14. oktoobri 2009.a otsus V.V süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Süüdistatav V.V (ankeetandmed esimese astme kohtuotsuses)

Apellatsiooni esitaja

RESOLUTSIOON

Jätta V.V apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 14. oktoobri 2009. a otsusega lühimenetluses mõisteti V.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati 4 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19. augusti 2009.a otsusega mõistetud karistuse, so 2 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 kuud 20 päeva vangistust, millest arvati maha eelmise otsuse järgi kantud karistus 1 kuu 27 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 14. oktoober 2009.a.
2.V.V mõisteti süüdi selles, et ta vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, varastas taas
12.
augustil 2009.a Tallinnas M. S. 5 ripsmetušši ja 4 puuderkreemi kokku 1751 krooni väärtuses.
3.Maakohtu otsuse peale esitas V.V apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, leides, et see on liialt range, palub ärakantava vangistuse lühendamist. Oma taotlust põhjendab sellega, et tal on abikaasa ja kaks last, kes vajavad tema tuge. Lisaks sellele leiab ta, et kui kriminaalasja oleks arutatud ühises menetluses, siis oleks ta saanud kergema karistuse.

1(2)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Hinnates apellatsiooni põhjendatust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. 4.1 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on V.V-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et V.V on varem kriminaalkorras 8 korda karistatud, seda peamiselt reaalse vangistusega. Varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude, so varguste toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kuritegude toimepanemist on V.V jätkanud kohe pärast vanglast vabanemist. 4.2 Pärast vangistuse ärakandmist on V.V võimalik asuda elama oma perekonna juurde ning leida endale töökoht. Senini ta töötanud ei ole, vaid pannud toime üha uusi kuritegusid. 4.3 Peamine on aga kohtukolleegiumi hinnangul see asjaolu, V.V ärakandmisele kuuluva 2 kuu 23 päeva vangistuse alguseks loeti 14. oktoober 2009.a, mistõttu apellatsioonikohtu istungi toimumise ajaks on ta mõistetud karistuse juba ära kandnud ning apellatsioonis esitatud taotlus ainetu. 4.4 Lisaks selele märgib kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral süüdistatavale V.V-le kaasa täiendavad kulud määratud kaitsja tasude osas suuruses üle 1000 krooni, mis tuleks välja mõista V.V-lt . Kohtukolleegium leiab, et see ei ole apellandi huvides.
5.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et V.V-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on V.V apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava

Malle Preimer

Paavo Randma

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.