Kohtulahend

2 (kaks) kuud ja 23

SÜÜDISTUS

N.F-i süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 7-l korral ja väärteokorras karistatud varguste eest 2-l korral, viimased otsused olid: 07.11.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 järgi ja 30.06.2009 Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 järgi, taas 12.08.2009 kella 12.11 paiku, viibides Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas A-Selver AS-le kuuluvas kaupluses „Merimetsa Selver”, võttis müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 5 ripsmetušši Max Factor 2000 koguväärtusega 835 krooni ja 4 puuderkreemi Loreal koguväärtusega 916 krooni ning väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju A-Selver AS-le summas 1751 krooni. Seega N.F, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD.

Süüdistatav N.F tunnistas end varguses süüdi ja palus end karistada vangistusega tingimisi. Arvas, et maksmata trahve eelmiste karistuste näol on ca 20 000 krooni. Võttis omaks, et on tarvitanud narkootikume ja püüdnud end seetõttu ka ravida. Varastatud asjad müüs maha ja tsiviilhagi suurusele vastuväiteid ei esitanud. Süüdistatava kaitsja M. Söörd leidis, et esitatud süüdistus on põhjendatud ja N.F-i käitumisele on antud õige kvalifikatsioon. Tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud. Kaitsja palus menetluskuluna mitte välja mõista sundraha, kuna arutatav kuritegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust. Prokuröri nõutud karistusliigile, s.o. vangistus - ta vastuväiteid ei esitanud ning leidis, et liitkaristuseks piisab 3-kuulisest vangistusest. Prokurör palus N.F-i süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistada 5kuulise vangistusega ning rahuldada tsiviilhagi summas 1 751 krooni. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Kohus leiab, et N.F-ile inkrimineeritud kuritegu on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: -Kannatanu esindaja K. R ütlustega selle kohta, et 12.08.09.a. Merimetsa Selveri kaupluses noormees möödus kassast kauba eest tasumata. Vargus avastati videosalvestise alusel. Sellelt on näha, kuidas noormees siseneb müügisaali ja läheb kosmeetikaosakonda, valib tooteid, paneb endale tasku ripsmetušše ja puuderkreeme. Seejärel liigub ta kassade juurde, väljub kassade vahelt kauba eest tasumata. Vargusega tekitati A-Selver AS-ile varaline kahju 1 751 krooni. Selles summas on esitatud ka tsiviilhagi (tl. 38). -Turvakaamerate videosalvestus on kopeeritud CD-plaadile ning seda on ka asitõendina vaadeldud ning toimikusse on lisatud ka salvestiselt tehtud foto, millelt on äratuntav süüdistatav N.F (tl. 7-11). -Kahtlustatavana üle kuulatud N.F tunnistas end 5 ripsmetušši ja 4 puudri varguses süüdi. Väitis, et müüs varastatud asjad kohe maha, ei mäleta kellele (tl. 14 – 17) -Väljavõte karistusregistrist kinnitab, et N.F-i on varem korduvalt varguste eest karistatud, samuti narkootilise psühhotroopsete ainete tarvitamise eest. Mõistetud rahatrahvid on jäänud tasumata (tl. 19-26), teda on karistatud ka arestide ja vangistustega. Harju Maakohtu 07.11.2008.a. otsusega karistati teda kokkuleppemenetluses kosmeetikatoodete (summas 1020 kr) varguse katse eest 2-kuulise vangistusega (tl.27 – 29).

Põhja Politseiprefektuuri otsusega 30.06.09.a. karistati teda varguse eest Säästumarketist 04.06.09.a. rahatrahviga 1 500 krooni (tl. 36). Need on üksnes viimased otsused, millega ta on süüdi tunnistatud enne arutatava varguse toimepanemist. Kontrollitud tõendid kinnitavad, et enne arutatavat vargust on N.F toime pannud vargusi korduvalt, mille eest on tal seitse kehtivat kriminaalkaristust ja kaks väärteokaristust, mistõttu õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Vargustest on kujunenud tema elulaad ja sissetulekute hankimise allikas. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus antud asjas tuvastanud. Põhjendatud on N.F-i vastu esitatud kahjunõue summas 1 751 krooni, s.o. varastatud asjade väärtus ning see summa tuleb süüdlaselt sisse nõuda. Vastuväiteid hagi suurusele ei ole ta esitanud ning hagi on ta kohtuistungil õigeks võtnud. Toimepandud teo eest peab süüdlane ka karistust kandma. Karistuse mõistmisel lähtub kohus D. Iljašovi süü suurusest. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad ning kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü puhtsüdamlikku kahetsust. Seadusandja näeb sellise kuriteo eest ette võimaluse karistada süüdlast nii rahalise karistusega kui vangistusega. Kohus leiab, et isikut, kellel puuduvad legaalsed sissetulekuvahendid ja kellel on tõsiseid probleeme seoses narkootikumide tarvitamisega, pole võimalik karistada rahalise karistusega. Hüvitamata on tal ka vargusega tekitatud kahju ning tasuda tuleb ka menetluskulud. Kohus leiab, et N.F-i tuleb karistada reaalse vangistusega. Selline karistus on vajalik tema mõjutamiseks edaspidi mitte toime panna uusi süütegusid, samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. Kuna vargusega tekitatud kahju ei ole suur, peab kohus võimalikuks karistada N.F-i vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Samas ei saa karistus isikut ja tegu arvesse võttes olla päris sanktsiooni alammääras. Vangistuse määr peab olema suurem, kui varem mõistetud karistused varguse katsete eest. Kohus peab põhjendatuks karistada N.F-i 4kuulise vangistusega, mida tulenevalt lühimenetlusest tuleb vähendada kolmandiku võrra kandmisele kuulub seega 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Liitkaristus tuleb talle mõista KarS § 65 lg 1 alusel, kuna arutatav kuritegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust. Harju Maakohtu otsusega 19.08.2009.a. karistati N.F-i varguse katse eest 3-kuulise vangistusega, mida vähendati kolmandiku võrra ning kandmisele jäi 2 kuud vangistust algusega 17.08.2009.a. Liitkaristust mõistes ei pea kohus võimalikuks lugeda kergemat karistust kaetuks raskemaga, vaid liitkaristus tuleb talle mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. N.F peab teadma, et iga varguse eest järgneb ka karistus. Selline liitkaristuse mõistmine on kohtu arvates vajalik süüdlase edasiseks mõjutamiseks ning see on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Liitkaristusest tuleb maha arvata ärakantud karistus eelmise kohtuotsuse järgi, s.o. ajavahemik 17.08.-13.10.2009.a. (1 kuu ja 27 päeva) ning alates kohtuotsusega kuulutamisest 14.10.09.a. jääb tal kanda vangistus 2 kuud ja 23 päeva.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Kuna sundraha on N.F-ilt välja mõistetud juba eelmise otsusega, ei pea kohus põhjendatuks selle teistkordset väljamõistmist. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks ka määratud kaitsjale makstav tasu ning seega tuleb N.F-ilt välja mõista määratud kaitsjale makstav tasu 1 010 krooni. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 238; 311 – 313,

Kohtunik/allkiri/ Ärakiri õige, Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.