Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08 detsember 2009, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-09-6546
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ivi Kesküla, Jüri Paap, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10 novembri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava I.P kaebus menetluskulude tasumiseks määratud tähtaja osas, Süüdistatava I.L-i apellatsioon
Apellatsiooni läbi vaatamata jätmise osas võib määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai või pidi saama teada kohtumäärusest. Muus osas on määrus lõplik.
kuud. Samuti tunnistas ta I.P süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõistis kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvas I.P-le mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aja, so 26.02.2008, so 1 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestas alates I.P kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 20.01.2009.
läbirääkimisi. Protokollile kirjutavad alla prokurör ja süüdistatav ning tema kaitsja. KrMS § 244 lg 2 sätestab, et kui prokuratuur ja süüdistatav ning tema kaitsja jõuavad kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses kokkuleppele, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör taotleb kohtus kuriteo toimepanemise eest. Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et I.L on nõustunud koos kaitsjaga 10.11.2009.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati I.L-ile tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, I.L ja tema kaitsja ( tl 26-27). Samal päeval sõlmisid prokurör, I.L ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud milles seisneb süüdistus, teole antav juriidiline hinnang, karistuse liik ja määr ning ka kannatanu P. N. poolt esitatud tsiviilhjagi summas 9091.20 krooni.(tl 31-32). Kohtuistung toimus 10 novembril 2009. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutaski kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluses ja selgitas veelkord süüdistatavale õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. Nii on I.L kohtu küsimustele vastates märkinud, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, et ta on selle kokkuleppega nõus, jääb selle kokkuleppe juurde ja et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja väitis, et tema kaitsealune on sõlminud kokkuleppe omal vabal tahtel. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör. Süüdistataval oli võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Nimetatud asjaoludel ringkonnakohus leiab, et maakohus on I.L-i süüditunnistamisel, karistamisel ja tsiviilhagi väljamõistmisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309). KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. I.L-i poolt esitatud apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Ka kriminaaltoimiku materjalide kontrollimise käigus sellised rikkumised ei ole tuvastatavad. Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon
jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 (RT III 2006, 17, 160). 5.2 KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Kuna I.P on apellatsioonina pealkirjastatud kaebuses puudutanud vaid menetluskulude küsimust lahendab ringkonnakohus antud asja määruskaebuse lahendamise menetluseses, mis on võimalik ka juhul, kui maakohus arutas kriminaalasja kokkuleppemenetluses. I.P ei ole vaildustanud temalt väljamõistetud menetluskulude suurust ega nende väljamõistmise fakti. On vaid kirjutanud, et tal ei ole võimalik neid tasuda 90 päeva jooksul kuna kannab vangistust. KrMS § 423 kehtestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 417 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et maakohtu poolt otsuses antud võimalus 90 päevase rahaliste kohustuste täitmise kohustusest on faktiliselt pikem kui seadusega on ette nähtud. Rahaliste kohustuste täitmise tähtajad tulenevad seadusest ning kohtul oli kohustus süüdistatavale otsuses vabatahtlikku nõuete tasumise tähtaega selgitada. Selline selgitus lähtub eelkõige süüdistatavate endi huvidest kuna täitemenetlusega kaasnevad uued menetluskulud. I.P poolt esitatud taotluse sisust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetluskulude tasumise pikendamine ning ajatamine on reguleeritud KrMS 18 peatükis, kus § 423 kehtestab, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta ja § -s 424 nähakse ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega on I.P poolt esitatud küsimuse lahendamine võimalik pärast kohtuotsuse jõustumist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise menetluse korras Harju Maakohtu täitmiskohtuniku poolt, mitte aga antud menetlusetapil apellatsioonikohtu poolt. Pealegi on täitmiskohtuniku poolt süüdimõistetu vastavasisulise taotluse alusel tehtav kohtumäärus määruskaebe korras vaidlustatav ning alles vastava määruskaebuse esitamisel on ringkonnakohtul, kui teise astme kohtul, pädevus vaidlustatud küsimuses oma põhistus esitada ning maakohtu määruse seaduslikkust kontrollida.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.