Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja 7.detsember 2009.a. Tallinn koht Kriminaalasja number
1-09-10087
Kohtukoosseis
Julia Katškovskaja
Kriminaalasi
O.K süüdistuses KarS § 200 lg 2 p.4,7 ja 199 lg 2 p.4,7,8 järgi kokkuleppemenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtru otsus 28.oktoobrist 2009.a.
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav O.K
Süüdistatav
O.K
O.K
poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu
28.oktoobri 2009.a. otsusele – jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada
määruskaebuse
Riigikohtule
Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Harju Maakohus otsustas 28.oktoobri 2009.a. kohtuotsusega tunnistada süüdi O.K KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat ja 2 (kaks) kuud ;KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust mitme kuriteo eest lugeda O.K-le mõistetud kergeim karistus kaetus raskeima karistusega ning mõista O.K-le liitkaristuseks vangistus 5 aastat ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka O.K poolt eelvangistuses viibitud aeg 4.10.2008.a so 1 päev, lugedes lõplikuks ärakandmata karistuseks vangistus 5 (viis) aastat, 1 (üks) kuu (kakskümmend üheksa) päeva, mille kandmise algust arvata O.K kinnipidamisest so. 12.märtsist 2009.a. Välja mõista O.K-lt tsiviilhagide katteks:
• •
Kannatanu A. S. kasuks 460 (nelisada kuuskümmend) krooni ja Kannatanu S. K. ́u kasuks 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni.
Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav ühte episoodi ja nimelt seda, et 4.oktoobril 2008.a. temale inkrimineeritud varguse – sõiduautost Opel Ascona toimepandud automaki Pioneer varguse – toimepanemise käigus tõmbas ta puruks roolialused juhtmed ja tekitas kahju sellega 460 krooni.
Vastavalt KrMS prg. 318 lg 3 p.4 sätestatule on süüdistataval õigus kokkuleppemenetluses apelleerida kohtuotsust vaid kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise osas. Maakohtu otsuses on seda süüdistatavale ka selgitatud. O.K-le apellatsioonis ei ole ära toodud ühtegi kokkuleppemenetlust reguleeriva sätte rikkumise fakti. 28.oktoobril 2009.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör K.Väliste, süüdistatav O.K ning tema kaitsja adv. E.Rivis käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Kooskõlas KrMS prg. 245 nõuetele sisaldas kokkulepe nii vaidlustatud kuriteo asjaolusid, kui ka tekitatud kahju laadi ja suurust. Nimelt nähtub kokkuleppest, kus kirjeldatakse vaidlustatud kuriteoepisoodi asjaolusid, et kõrvuti automaki vargusega olid puruks tõmmatud ka roolialused juhtmed. Kokkuleppe sellest osast, kus on ära toodud kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus on aga näha, et A. S. on tekitatud kahju summas 460 krooni, mis on just juhtmete puruks rebimisega tekitatud kahju. Sellisele kokkuleppele on alla kirjutanud ka O.K. O.K tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega ja väitis, et see oli sõlmitud vabatahtlikult. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Järelikult nii süüdistuse sisu kui ka tekitatud kahju näol on tegemist küsimusega, milline on lahendatud kokkuleppes ja süüdistatav on sellega nõustunud. Nendes asjaoludes, millistes on menetlusosalised kokku leppinud, esimese astme kohtuotsust ei saa vaidlustada. Seega on antud juhul tegemist isikuga, kel puudub apellatsiooniõigus nende küsimuste vaidlustamiseks, milliseid on sisuliselt apellatsioonis vaidlustatud. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS prg. 326 lg-st 2 poolt esitatud apellatsiooni läbivaatamata. Kohtunik
jätab ringkonnakohus O.K Julia Katškovskaja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.