Kohtulahend

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 30. novembril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 28. augusti 2009.a. otsusega tunnistati P.J süüdi KarS § 121 järgi ja karistati, KrMS § 238 lg. 2 kohaselt, 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg.2 ja § 76 lg.6 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistust tähtajaga 4 a. 5 kuu ja 29 päeva. P.J tunnistati süüdi selles, et tema, 20. veebruaril 2009.a., xxxxxxx, xxxxxx xx xxx korteris, tõukas ja lõi 14.aasta vanust kannatanut D. T. vastu nina, jalaga ja rusikatega vastu selga, põhjustades kannatanule valu ja terviskahjustusi – ninaluu murru, verevalumid ninajuurel ja silmalaugudel, selja alaosas ning vaagna põrutuse. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav P.J ei vaidlusta oma süüd kannatanu D. T. peksmises ja tervisekahju põhjustamises ega sellele teole maakohtus antud juriidilist kvalifikatsiooni, vaid taotleb tähtajalise vangistuse asendamist rahalise karistusega. Apellandi põhjenduste kohaselt asetab tähtajaline vangistus tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Abikaasal ei ole üksi võimalik korteri soetamiseks võetud pangalaenu osamakseid tasuda. Kuna pangalaenu tagatiseks on 81 aasta vanuse vanaema korter võib ka tema oma korterist ilma jääda. Apellant kirjeldab pangalkaenu teenindamise võimalusi ja kavatsusi keevitaja kutsetunnistuse saamiseks ning töö leidmiseks Saksamaal. Apellandi hinnangu kohaselt ei allunud kannatanu D. T. vanematele. Suuri jõupingutusi nõudis apellandilt kannatanu õppima suunamine. Kodu korrashoiu suhtes oli kannatanu D. T. ükskõikne ja tegeles vaid arvutiga. Kannatanu D. T. on süüdistatavast kasvult suurem – jalanumber 43. Süüdistataval on jalanumber 42. Kuna kannatanu D. T. ema viibis Saksamaal, kulus süüdistatavalt palju hoolt ja tähelepanu kodule ja lastele. Süüdistatav soovib perekonda säilitada ega oska seletada, miks ta kuriteo toime pani. Apellant soovib läbimõtlematult toimepandud tegu heaks teha. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et esimese astme kohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning pole alust selle muutmiseks. Apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohtus selgunud ühtegi olulist asjaolu, mis karistuse mõistmisel jäänuks maakohtu tähelepanuta. Apellatsioonis kirjeldatud laenu võtmisest tingitud süüdistatava varalised kohustused olid maakohtule teada. Kohtuotsuse põhiosas on maakohus esitanud kaalutlused, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kohaldamine otstarbekas. Samuti on maakohus põhjendanud KarS § 56 sätestatud alustest lähtuvalt süüdistatava D. Andijenko karistamist tähtajalise vangistusega. Maakohus on õigesti järeldanud, et olukorras, kus karistuse kandmiselt vangistuses tingimisi enne tähtaega vabastatud isik paneb vabaduses viibides toime uue kuriteo, pole õigustatud