1-08-8311/28 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Tartu Maakohtu 15.08.2008.a. otsusega tunnistati Uku Ritsing süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 12. - 13.07.2007.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning Uku Ritsingu kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg. 1 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui Uku Ritsing 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustust: mitte tarvitada narkootikume. Kohtuotsusega mõisteti Uku Ritsingult välja 18 585 krooni ja 85 senti menetluskulude katteks. Tartu Maakohtu 27.01.2009. a määrusega määrati Uku Ritsingule KarS § 75 lg. 3 alusel kontollkohustus tasuda igakuiselt 1000 (üks tuhat) krooni Tartu Maakohtu 15.08.2008.a. otsusega temalt välja mõistetud menetluskulude katteks. KarS § 75 lg. 2 p. 2 alusel määrati Uku Ritsingule kontollkohustus: mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 24.07.2009. a määrusega pikendati Uku Ritsingule Tartu Maakohtu 15.08.2008.a. otsusega määratud katseaega 1 (ühe)aasta võrra, s.o. kuni 14.08.2011. a. Kriminaalhooldusosakond taotleb Uku Ritsingule Tartu Maakohtu 15.08.2008.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Uku Ritsing ei esita dokumente kohustuse täitmise kohta ja on tarvitanud alkoholi. Lõuna Politseiprefektuuri teatel on Uku Ritsing 20.08.2009.a tarvitanud alkoholi ja teda karistati AS § 70 järgi rahatrahviga 300 krooni. Uku Ritsingu seletuste järgi oli ta alates maist 2009. a tööta ning viimasest palgast tasus 700 krooni menetluskulude katteks. 14.10.2009. a avaldas ta kriminaalhooldajale oma uue töökoha OÜ-s Velma mööbel abitöölisena katseajaga. Töökoha sai ta isa kaudu, kes töötab samas ettevõttes. Töölepingu sõlmimine sõltub sellest, kuidas ta tööga hakkama saab. Uku Ritsing seletas, et tal on töökoht alates oktoobri algusest. Töötasu saab kuu lõpus ja seetõttu ei olnud enne töötasu saamist võimalik makseid teha. Ta on asunud ka õppima Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis selle aasta septembrist. Alkoholi ta ei tarvitanud avalikult. Pärast alkoholi tarvitamist läks välja ja seltskonnas oli õllepudel tema ees. Tal ei olnud mõtet politseiga vaielda, sest alkomeetrisse puhumisel oleks näidanud alkoholijoovet. Teab, et ei tohi alkoholijoobes avalikku kohta ilmuda. Alkoholi tarvitamisest vabanemiseks on ta palunud oma vanemaid, et nemad jälgiksid teda ja keelaksid alkoholi tarvitamise. Viimasel korral ei olnud vanemaid kodus. Ta kutsus endale sõbra, tõid alkoholi ja tarvitasid. Kriminaalhooldusametnik hindab katseajal kontrollnõuete täitmist rahuldavaks. Kriminaalhooldusametnik peab kriminaalhoolduse jätkamist võimlikuks. Ta ütles, et dokumendid rahalise kohustuse täitmise kohta on talle esitatud, küll aga on nõuetekohaselt täitmata endale võetud kohustus: tasuda igakuiselt menetluskulusid 1000 krooni ulatuses. Kriminaalhooldusametnik on rääkinud Uku Ritsingu emaga, kes ei näe alkoholi tarvitamisest suurt probleemi, ei ole sõltuvust. Ta ei ole nõus ka tasuma poja eest menetluskulusid, sest poeg on niigi pere ülalpidamisel. Prokurör palub karistus täitmisele pöörata, sest Uku Ritsing on tahtlikult jätnud kontrollkohustused täitmata. Kaitsja leiab, et Uku Ritsingu kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik, kuna kriminaalhooldaja peab seda võimalikuks. Kui raha ei ole, ei ole võimalik täita ka raha tasumisega seotud kontrollkohustust.

Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud osaliselt, kuid karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Uku Ritsing on katseajal täitnud KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid, kuid on jätnud täitmata KarS § 75 lg. 2 p 2 ja lg 4 alusel määratud kontrollkohustused. KarS § 75 lg. 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustuste täitmata jätmine on sõltunud temast endast. Kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks käitumiskontrolli jätkamist ja seetõttu ei pea täitmiskohtunik otstarbekaks poolel katseajal karistust täitmisele pöörata. Koostöös kriminaalhooldusametnikuga on võimalik kujundada suhtumist senistesse eluviisidesse. Kriminaalhooldusametnikul on kontaktid Uku Ritsingu perekonnaga ja need asjaolud võivad kriminaalhooldust toetada. Uku Ritsingu ema peab poega täiskasvanuks ja soovib tema vastavat käitumist. Uku Ritsingu alkoholi tarvitamine sõltub temast endast. Alkoholi tarvitamist on Uku Ritsing korduvalt põhjendanud lapsikult. Alkoholi tarvitamine nõuab täiskasvanu käitumist ja sellise käitumise puudumisel ei ole alkoholi tarvitamine mõistlik. Uku Ritsingule ei ole lubatud alkoholi tarvitada kriminaalmenetluses karistusest vabastamisel määratud tingimusena ja sel juhul ei ole alkoholi tarvitamiseks mõjuvaid põhjusi. Eelmisel korral esitas Uku Ritsing taotluse rahalise kontrollkohustuse kergendamiseks, kuid kohus leidis, et taotlus ei ole põhjendatud. Uku Ritsingu rahalise kohustuse täitmata jätmine olenes suurel määral temast endast. Ka põhjendused tasumata jätmiseks olid otsitud ja ennastõigustavad. Olemasoleva raha jättis ta üle kandmata vaid põhjusel, et internetiülekanne tõrkus. Teisi võimalusi ei otsinud. Rahalise kontrollkohustuse täitmata jätmiseks eelmisest erakorralisest ettekandest arvates on olnud mõjuv põhjus. Uku Ritsingul ei olnud tööd ja seetõttu ei olnud võimalik täita ka rahalist kohustust. Esitatud erakorralise ettekande arutamise ajal on Uku Ritsingul töö olemas ja lähemal ajal tekib töötasu. Sellega tekib tal võimalus enda võetud kontrollkohustust täita ja jätkata täitmist nõuetekohaselt. Kontrollkohustuse täitmine sõltub Uku Ritsingu tahtest töötada ja viimasest sõltub sissetulek. Menetluskulude tasumine on Uku Ritsingu kohustus, mida ei saa nõuda teistelt isikutele. Arutataval juhul on menetluskulude tasumise kohustus kriminaalmenetluses Uku Ritsingu enda võetud kohustus heastamaks varasemaid rikkumisi. Kontrollkohustuse täitmata jätmisega seab ta kahtluse alla varem tekkinud veendumuse, et ta on muutnud suhtumist oma senistesse eluviisidesse. Täitmiskohtunik ei pea vajalikuks rahalise kontrollkohustuse kergendamist töö olemasolu korral. Ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ei võimalda teise kontrollkohustuse kergendamist. Käesoleval ajal on täiendavate kontrollkohustuste määramine ammendunud. Kriminaalmenetluses on makstud kaitsjale 300 krooni advokaaditasu. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hüvitada süüdimõistetul.