Kohtulahend

Põhjendused

Tartu Maakohtu 15.08.2008.a. otsusega tunnistati Uku Ritsing süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 12. - 13.07.2007.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning Uku Ritsingu kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg. 1 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui Uku Ritsing 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustust: mitte tarvitada narkootikume. Kriminaalhooldusosakond taotleb Uku Ritsingule Tartu Maakohtu 15.08.2008.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Uku Ritsing on tarvitanud norkootilist ainet. Lõuna Politseiprefektuuri 19.12.2008.a. otsusega on Uku Ritsingut karistatud NPAS § 151 alusel rahatrahviga 6000 krooni. Uku Ritsing seletas, et ta läks sõpradega välja, tarvitas alkoholi ja seejärel pakuti talle narkootikume. Narkootikume tarvitas ta alkoholijoobes. Ta on alkoholi tarvitanud nädalavahetustel tuju tõstmiseks enne klubisse minekut. Ta on nõus tasuma igakuiste maksetena võlgnevusi, mis on tekkinud süüteomenetlustes. Võlasumma on 20 tuhande krooni ringis, nende hulgas menetluskulud Tartu Maakohtu 15.08.2008.a. otsuse järgi, trahv Lõuna Politseiprefektuuri 19.12.2008.a. otsuse järgi. Ta saab tasuda igakuiselt 1000 krooni. Kriminaalhooldusametnik hindab katseajal kontrollnõuete täitmist rahuldavaks. Kriminaalhooldusametnik peab kriminaalhoolduse jätkamist võimlikuks. Uku Ritsing täidab kontrollnõudeid ja on peetud vestlusi alkoholi tarvitamise teemadel. Katseaeg on algusperioodis. Prokurör teeb ettepaneku määrata Uku Ritsingule katseajaks täiendavad kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi ja tasuda võlgnevuste katteks igakuiselt kindel summa. Kaitsja leiab, et Uku Ritsingu kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik. Süüdimõistetu on teinud järeldused seniste eluviiside suhtes ja valmis rikkumist heastama. Alkoholi tarvitamise keeld võib olla ülemäära koormav ega ole proportsionaalne rikkumisega. Kaitsja toetab kontrollkohustusena võlgnevuste katteks igakuiselt kindla summa tasumist. Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Uku Ritsing on katseajal täitnud KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollkohustusi, kuid on jätnud täitmata KarS § 75 lg. 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustuse. Tal on töö ja sellest saadav sissetulek. Kohustuse endale võtmisega on ta teinud järeldused oma seniste eluviiside suhtes ning seetõttu ei ole katseaja algul karistuse täitmisele pööramine otstarbekas. Kohus kinnitab katseajaks kontrollkohustuseks Uku Ritsingu enda võetud kontrollkohustuse. Tartu Maakohtu 15.08.2008.a. otsusega on KrMS § 180 lg. 1 alusel Uku Ritsingult välja mõistetud 18 585 krooni ja 85 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Kontrollkohustust tuleb täita nimetatud võlgnevuse tasumiseks. Lisaks enda võetud kontrollkohustusele tuleb Uku Ritsingule määrata kontrollkohustus mitte tarvitada alkoholi. Uku Ritsingu senine eluviis on olnud seotud alkoholiga ja see asjaolu mõjutas ka kontrollkohustuse täitmata jätmist. Kriminaalhooldusel on alustatud tööd alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning seda tuleb jätkata. Sõltuvusprobleemidega tegelemine on tunduvalt raskem kui sõltuvusprobleeme tekitavatest ainetest loobumine. Alkohol on aine, mis tekitab sõltuvusprobleeme. Uku Ritsing on noor inimene, kellel on võimalik oma probleemidega tegelda enne, kui need muutuvad ülejõukäivateks. Täitmiskohtunik 2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.