Kohtulahend

− saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valentin Serpikovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Valentin Serpikov mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 28.02.2005 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistati 4-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 19.12.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 aasta 5 kuu ja 18 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.09.2004. ja lõpp 05.03.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.08.2009. Kinnipidamisasutuses Valentin Serpikovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 29 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav omab põhiharidust. Vanglas on omandanud tisleri ja treiali erialad. Peale vabanemist planeerib asuda tööle xxx. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama elukaaslase juurde xxx. Samas on kinnipeetaval olemas lähedased isikud- poeg (8 aastane) ja endine abikaasa, kes on nõus taas pereelu alustama. Sellest lähtuvalt sobib kinnipeetav kriminaalhooldusele määramiseks. Valentin Serpikov vabaneda.

avaldas, et

ta

soovib

tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest

Prokurör Toetav süüdimõistetu tingimisi vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Valentin Serpikov võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine on otstarbekas resotsialiseerumise eesmärgil. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kolmandat korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab esimest korda. Isikut on varem karistatud varavastaste kuritegude ja narkootikumidega seostud kuritegude eest tingimisi karistusega, uue narkokuriteo pani toime katseajal. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei asunud vangistuse alguses enda jaoks vastavaid järeldusi tegema ega paranemise teele asuma. Kinnipeetavat on vangistuse jooksul 29 korral distsiplinaarkorras karistatud. See kõik näitab, et vangistuse ajal ei ole Valentin Serpikov oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-9106), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kehtib üks distsiplinaarkaristus. Isik tunnistab, et tema käitumise ebastabiilsus tulenes peresuhetes tekkinud lahkhelide tõttu, mis käesolevaks ajaks on paranenud. Süüdimõistetul on vabanemise korral võimalus asuda tööle xxx. Tugevaks motivatsiooniks on süüdistataval pereelus osalemine ja oma poja kasvatamisega tegelemine. Eeltoodust lähtudes ja süüdimõistetu arvamust arvestades nõustub kohus süüdimõistetu Valentin Serpikovi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik

Loretta Pikma (allkiri)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.