Kohtulahend

suveperioodil muruniitjana. Tööoskused ja töökogemused puuduvad. Töösse suhtub positiivselt. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Kuriteo pani toime alkoholijoobes. Viru Vangla on arvamusel, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta E.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist kuna kinnipeetav varem kahel korral oli järelevalve all kuid mõlemal korral ei suutnud kriminaalhoolduse põhieesmärke täita. Leiab, et E.G puhul korduva kuriteo toimepanemise risk on suur. E.G taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest Prokuröri hinnangul E.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas. Kannab reaalselt vanglakaristust 3 korda. E.G on kaks distsiplinaarkaristus Kaitsja leiab et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on suunatud enese arendamisel sooviga käituda tingimisi vabastamise korral ühiskonnas seaduskuulekalt. .On olemas kindel elukoht. On olemas peresuhted. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et E.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus, dünaamika ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal kinnipeetav on 2 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. E.G on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest pani katseajal toime uued kuriteod, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega katseajal suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Kinniõpetaval puudub eriala ja garanteeritud töökoht vabaduses, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega (teda on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest ning kuriteo pani ta toime samuti alkoholijoobes) ja see on tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et E.G puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Peale seda kohus ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on kriminaalasi E.G süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning süüdimõistva otsuse puhul suureneks tema vangistuse tähtaeg. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust ja eriala ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. 2(3)

Arvestades E.G poolt toimepandud kuritegude korduvust ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.