Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1 E.L tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega, KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 8 kuulise vangistusega ja KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 4 kuulise vangistusega. E.L tunnistati süüdi ka KarS § 346 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 1500 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 5 alusel jäeti rahaline karistus iseseisvale täitmisele. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust ja rahaline karistus 1 000 krooni. Mõistetud vangistusest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 22 päeva (10.12.2006 – 02.03.2007.a.) ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 13.10.2006.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud ja 17 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust algusega 06.03.2009.a. 1.2 KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi tunnistati E.L süüdi selles, et ta koos R.K-ga 06.12.2006.a võtsid Tallinnas Xxxxxxxx x maja juurest ajutise kasutamise eesmärgil ja ukseluku lõhkumise teel sõiduauto Ford Sierra xxx xxx ning sõitsid Tallinnas Xxxxxxxx x maja hoovi, kus nendega liitus Z.H (tema suhtes on materjalid eraldatud) edasi sõideti ringi Tallinnas, siis Tamsallu ja Väike-Maarjasse ning sealt Rakkesse, kust sõideti tagasi Tallinna. E.L kasutas koos Z.H-ga ka järgnevatel päevadel nimetatud sõiduautot kuni nad 10.12.2006.a kinni peeti. 1.3 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi tunnistati E.L süüdi selles, et ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 28.11.2006.a varastas Tallinnas XXXXXXXXX X maja kõrvalt E.L.A. kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf XXX XXX ning 1.4 selles, et ta koos R.K ja tuvastamata isikuga tungis 06.12.2006.a. ukseluku lõhkumise teel sisse Lääne-Virumaal XXXXX-XXXXXX vallas XXXXX külas asuvasse T.H.P. talu garaaži ja varastas sealt põdranaha ja paraboolil pikendusjuhtme kokku 2 500 krooni väärtuses. Seejärel tungis R.K aknaklaasi lõhkumise teel sisse sama talu majja, avades juurdepääsu kaaslastele ning E.L varastas koos R.K ja Z.H-ga talumajast mikrolaineahju, kohvimasina, veekeetja ja pudeli vahuveini kokku 1455 krooni väärtuses. 1.5 KarS § 266 lg 2 p 3 järgi tunnistati E.L süüdi selles, et ta 06.12.2007.a tungis ukseluku lõhkumise teel koos Z.H-ga ilma korteriomaniku G. M. loata ebaseaduslikult

ja omavoliliselt Lääne-Virumaal XXXXXXXX XXXXX XX korterisse XX ning võttis G. M. kuuluvaid riideesemeid ja teleri Roxi. Sissetungimisega tekitati kahju 825 krooni. 1.6 KarS § 346 järgi tunnistati E.L süüdi selles, et olles võtnud ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.11.2006.a Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX asuvast korterist nr XX V. K. nimele välja antud ametliku dokumendi, Eesti Vabariigi tööraamatu nr EE.L , rikkus selle, kirjutades käekirjaliselt V. K. nime üle asendades selle enda, E.L nimega, muutes ka tööraamatus märgitud isikukoodi ning sünniaega vastavalt enda andmetele.

APELLATSIOONIDE SISU

13.10.2006.a Viru Maakohtu poolt mõistetud karistus 3 aastat 2 kuud ja 17 päeva tingimisi pöörati täitmisele juba 06.07.2007.a ning karistuse kandmise aja alguseks määrati 28.06.2007.a. Seega on kohus kohelnud E.L ebavõrdselt rikkudes Vangistusseaduses sätestatud võimalust varasemale ennetähtaegsele vabanemisele.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

4.1 Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid ei anna selle tühistamiseks alust. 4.2 Kaitsja toetas apellatsioone.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

tööstaaži arvestamisel tähenduse, tööraamat on endiselt dokumendiks, mille kanded omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel (TLS § 134). Seega, eelnevat arvestades on maakohus E.L põhjendatult KarS § 346 järgi süüdi tunnistanud. 5.5 Maakohus on E.L-ile kuritegude kogumi eest mõistnud liitkaristuse KarS § 64 lg 1 kohaselt – samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Asjaolu, et E.L-ile on liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul maakohtule etteheidetav. Samuti on maakohtu poolt mõistetud lõplik liitkaristus vastavuses seadusega. Käesoleval juhul on tegemist nn kohtuotsuste kogumiga (E.L pani pärast süüdimõistmist, kuid enne karistuse ärakandmist toime uue kuriteo). Sellisel juhul tuleb liitkaristuse mõistmisel kohaldamisele KarS § 65 lg 2, milles on üheselt sätestatud – kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Nii ongi maakohus toiminud ning kuivõrd refereeritud seadusesäte kehtestab reegli, mille kohaselt moodustatakse liitkaristus, kus üheks liidetavaks on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, siis sellest omakorda tuleneb ka karistuse kulgemise algus. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

Malle Preimer

Jüri Paap

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.